Tomat on viljadest, mis on muutunud paljude toidulaudade lahutamatuks osaks. Need säravpunased viljad on populaarsed kogu maailmas, kuna neid saab kasutada mitmekülgselt. Kuid tomatite tegelik kasulikkus tervisele on palju sügavam, kui me igapäevaselt mõtleme.
Mis on tomat ja kust ta pärineb?
Tomat on algselt pärit Lõuna-Ameerikast, täpsemalt Peruu ja Ecuadori aladelt. 16. sajandil tõid Hispaania vallutajad tomatid Euroopasse, kus nad hakkasid kiiresti levima. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem tomateid Hiinas, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Euroopas on Itaalia ja Hispaania suurimad tomatitootjad. Eestisse imporditakse enim tomateid Hispaaniast ja Hollandist.
Eestis on tomatite kasvatamine majanduslikult kahjumlik, kuigi mõned väiketootjad ja talud siiski kasvatavad neid. Kohalikke tomateid leiab poodides harva, kuid neid saab osta turgudelt. Tõsi küll, Eesti tomatid on sageli palju maitsvamad kui imporditud tomatid, sest meie sorte ei kasvatata tööstuslikus mahus, mistõttu on iga vili kvaliteetsem.
Tomatid on tänapäeval mitmel viisil kasvatatud, sealhulgas kasvuhoonetes ja avamaal. Tänu oma kohanemisvõimele ja nõudlusele on nad levinud peaaegu kõikidesse maailma nurkadesse. Nende erinevad sordid ja suurused annavad kokkadele ja toidutootjatele palju võimalusi.
Tomatisordid: värv, suurus ja kasutusvõimalused
Tomatid on väga mitmekesised ja neid leidub paljudes suurustes ja värvides, mis ulatuvad punasest, kollasest ja oranžist kuni roheliste, lillade ja isegi mustadeni. Erinevatel värvidel on tihti erinev toiteväärtus, näiteks sisaldavad punased tomatid rohkem lükopeeni, mis on tugev antioksüdant, samas kui kollased tomatid on magusamad ja kergema happesisaldusega. Tomatite suurus ja kuju mõjutavad ka nende kasutamist.
- Väiksed tomatid, näiteks kirsstomatid, on ideaalsed salatite jaoks ja sobivad hästi suupisteteks.
- Keskmise suurusega tomatid on sageli sobivad marineerimiseks ja säilitamiseks.
- Suured tomatid, näiteks pihvitomatid, on parimad värskelt söömiseks, sest need on mahlased ja suure viljalihaga.
Tomatite kasulikud omadused
Tomatid on tervislik lisand igapäevasele toidulauale ning pakuvad arvukalt kasulikke omadusi. Siin on nende tervist toetavad omadused:
- Antioksüdantne toime: tomatid on rikkad lükopeeni poolest, mis aitab kaitsta keha vabade radikaalide põhjustatud rakukahjustuste eest ja võib vähendada teatud vähitüüpide, näiteks eesnäärmevähi riski.
- Südame tervis: kaalium ja antioksüdandid aitavad säilitada südame-veresoonkonna tervist, vähendades vererõhku ja kolesteroolitaset (vaata lisaks “Kuidas õigesti mõõta vererõhku ja lugeda tulemusi?“).
- Immuunsüsteemi tugevdamine: C-vitamiin ja karotenoidid aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja kaitsevad keha infektsioonide eest.
- Nahk ja silmad: tomatites sisalduv A-vitamiin toetab nägemist ja naha tervist, aidates vähendada vananemise märke ja päikese kahjustusi.
- Vähivastane toime: lükopeeni sisaldus võib vähendada teatud vähitüüpide tekkeriski, kaitstes rakke DNA-kahjustuste eest.
- Kognitiivne tugi: tomatites olevad vitamiinid ja mineraalid, näiteks foolhape, toetavad aju ja närvisüsteemi tööd.
- Luu tervis: K-vitamiin ja kaltsium tomatites aitavad säilitada luude tugevust ja ennetavad osteoporoosi.
- Seedimise tugi: tomatites sisalduv kiudained toetavad seedimist ja aitavad kaasa terve soolestiku toimimisele.
- Vere puhastamine ja kolesteroolitaseme langetamine: holiin aitab vähendada kolesterooli taset ja kaitseb maksa rasvumise eest.
Vitamiinide sisaldus tomatites
| Vitamiin | Kogus 100 g tomatites |
|---|---|
| A-vitamiin | 833 IU |
| C-vitamiin | 15–45 mg |
| K-vitamiin | 7.9 mcg |
| Vitamiin B1 (tiamiin) | 0.03 mg |
| Vitamiin B2 (riboflaviin) | 0.03 mg |
| Vitamiin B3 (niatsiin) | 0.60 mg |
| Vitamiin B5 (pantoteenhape) | 0.09 mg |
| Vitamiin B6 (püridoksiin) | 0.08 mg |
| Foolhape (B9) | 0.15 mg |
| Vitamiin E | 0.54 mg |
Mikro- ja makroelementide sisaldus
| Element | Kogus 1 kg tomatites |
|---|---|
| Naatrium | 40 mg |
| Kaalium | 2680 mg |
| Kaltsium | 110 mg |
| Magneesium | 120 mg |
| Raud | 6 mg |
| Vask | 0.97 mg |
| Fosfor | 270 mg |
| Väävel | 140 mg |
| Kloor | 400 mg |
| Mangaan | 1.89 mg |
| Tsink | 0.27 mg |
| Seleen | 0.3 mcg |
Põhitoitained ja kalorisisaldus
| Toitaine | Kogus 100 g tomatites |
|---|---|
| Kalorid | 19 kcal |
| Kuivaine | 4.5–8.1% |
| Suhkrud | 2.5–4.5% |
| Orgaanilised happed | 3.5–8.5% |
| Kiudained | 0.87–1.7% |
| Valgud | 0.6–1.1% |
| Pektiinid | kuni 0.3% |
| Tärklis | 0.07–0.3% |
Kellele tomatid võivad kahjulikud olla?
Kuigi tomatid on tervislikud, võivad need teatud inimestele probleeme põhjustada. Näiteks võivad tomatid põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on tundlikud öövarje perekonna taimede suhtes. Samuti on tomatid happelised ja võivad ärritada seedeelundkonda, eriti kui esinevad maohaavad või happerefluks. Neeruprobleemidega inimestel võib olla soovitatav piirata tomatite tarbimist nende kõrge kaaliumisisalduse tõttu.
Kuidas tomatit süüa?
Tomateid saab tarbida mitmel moel. Värske tomat on populaarne valik salatites ja võileibades. Lisaks võib tomateid küpsetada, praadida, hautada või kuivatada, mis toob esile nende erinevad maitseomadused. Marineeritud tomatid on paljude jaoks armastatud suupiste või lisand erinevatele roogadele.
Tomatid on tervislikud ja mitmekülgsed puuviljad, mis pakuvad mitmeid kasulikke toitaineid. Need on rikkad vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide poolest, mis toetavad tervet südant, nahka ja immuunsüsteemi. Lisaks on neil madal kalorsus, kuid kõrge toiteväärtus, mistõttu sobivad need hästi erinevate dieetide jaoks. Kuid nagu iga toiduaine puhul, peaksid mõned inimesed olema ettevaatlikud nende liigtarbimisega. Tomatite mitmekesine kasutamine annab igale toidukorrale värvi ja maitse.
