Rabarber on kevadine imeviljakas taim, mille pikad erkpunased või rohelised varred pakuvad meeldejäävat hapukat maitsekogemust. Selle maitse on nii eripärane, et seda on raske võrrelda millegi muuga – see on nagu sidrun kohtaks õuna, tekitades suu vesiseks tegeva hapuka ja värske maitseelamuse. Rabarberi varred on krõmpsuvad ja mahlased, need meelitavad oma erksavärvilise välimuse ja kergelt hapuka maitsega, mis peidab endas rikkalikku vitamiinide ja mineraalide kogumit. Kas teadsid, et see lihtne taim võib olla võimas liitlane sinu tervise tugevdamisel?
Mis on rabarber?
Rabarber (ladinakeelse nimega Rheum rhabarbarum) on mitmeaastane taim, mis kuulub tatraliste sugukonda, olles sugulane oblikate ja tatrataimedega. Selle söödavaks osaks on pikad lehevarred, mida iseloomustab veidi hapukas maitse, samas kui lehti tuleks vältida nende kõrge oksalaadisisalduse tõttu. Rabarber pärineb algselt Aasiast, kuid on tänapäeval levinud üle kogu maailma, eriti Põhja-Euroopas ja Ameerikas, kus seda kasvatatakse nii koduaedades kui ka kommertslikult.
Rabarberit tarvitatakse enamasti toiduvalmistamisel, kus selle hapukat maitset tasakaalustatakse sageli magusainetega. Sellest valmistatakse moosi, kompotti, kookide täidist, mahla ja isegi veini. Eestis on eriti populaarsed rabarberikook ja -moos, mis on paljude perede traditsioonilised kevad-suvised maiustused. Rabarberi varred lõigatakse, puhastatakse ja kasutatakse värskelt või töödeldud kujul, pakkudes mitte ainult maitsenaudingut, vaid ka rikkalikku toitainete allikat.
Kuigi täiskasvanud taim võib kasvada kuni meetri kõrguseks, kasutatakse toiduks vaid noori ja õrnasid varsi, sest vanemas eas muutuvad need liiga kiuliseks ja kaotavad oma maitse. Rabarber õitseb kevadel ja annab saaki kogu suvehooaja vältel, tehes sellest suurepärase hooajalise toiduaine, mida tarvitades saame nautida kohalikku ja värsket toidulauda.
Kasulikud omadused
Rabarber on palju enamat kui lihtsalt hapukas koostisosa maiustustes – see on tervislike toitainete varamu, mis pakub rikkalikult vitamiine ja mineraale. Väikese kalorsusega (vaid umbes 21 kcal 100 grammi kohta) rabarber sisaldab märkimisväärsel hulgal kiudaineid, K-vitamiini ja kaltsiumi, mis kõik toetavad organismi normaalset toimimist. Selle glükeemiline indeks on madal (umbes 15), mis teeb sellest suurepärase valiku ka diabeetikutele ja neile, kes jälgivad oma veresuhkru taset.
Rabarber on eriline ka seetõttu, et see sisaldab võimas antioksüdante nagu antotsüaniinid ja proantsotsüanidiinid, mis kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest ja võivad aidata vähendada põletikke organismis. Vaatame nüüd lähemalt, millised on rabarberi peamised tervisele kasulikud omadused ja kuidas need meie heaolu toetavad.
- Seedimise parandamine: Rabarberi kõrge kiudainesisaldus (2,7 g 100 g kohta) aitab stimuleerida seedimist, leevendada kõhukinnisust ja soodustada soolestiku regulaarset tööd. Kiudained toimivad kui prebiootikumid, toites soolestiku kasulikke baktereid ja toetades seega üldist seedetrakti tervist.
- Luu tervis: Kaltsiumi ja K-vitamiini sisaldus rabarberis toetab luude tugevust ja tervist. Kaltsium on luude põhikomponent, kuid K-vitamiin on oluline selle õigeks imendumiseks ja kasutamiseks, aidates ennetada osteoporoosi ja luuhõrenemist.
- Immuunsüsteemi tugevdamine: C-vitamiin rabarberis (umbes 8 mg 100 g kohta ehk 10% päevasest vajadusest) toetab immuunsüsteemi funktsioneerimist, aidates organismil võidelda nakkuste ja haigustega. See on eriti kasulik külmetushaiguste ennetamisel ja üldise vastupanuvõime suurendamisel.
- Kolesteroolitaseme alandamine: Rabarberis leiduvad kiudained ja eeterlikud õlid võivad aidata alandada LDL-kolesterooli (nn “halva” kolesterooli) taset veres, vähendades südamehaiguste ja insuldi riski.
- Kaalujälgimine: Madala kalorsusega ja kõrge kiudainesisaldusega rabarber tekitab täiskõhutunde, mis püsib kaua, aidates vähendada ülesöömist ja toetades kaalulangetamise või -hoidmise eesmärke.
- Põletikuvastane toime: Rabarberis leiduvad polüfenoolid ja antotsüaniinid on tuntud oma põletikuvastaste omaduste poolest, mis võivad aidata leevendada kroonilisi põletikulisi seisundeid nagu artriit ja südamehaigused.
- Vererõhu reguleerimine: Kaaliumi sisaldus rabarberis (288 mg 100 g kohta ehk umbes 14% päevasest vajadusest) aitab reguleerida vererõhku, tasakaalustades naatriumi mõju ja lõdvestades veresoonte seinu, mis võib vähendada hüpertensiooni riski.
- Antioksüdantide allikas: Rabarberi antioksüdandid, eriti antotsüaniinid, mis annavad taimele selle punaka värvuse, kaitsevad rakke oksüdatiivse kahjustuse eest, mis võib aidata ennetada kroonilisi haigusi ja aeglustada vananemisprotsessi.
- Maksa tugevdamine: Rabarberis leiduvad ühendid on näidanud positiivset mõju maksa tervisele, aidates seda puhastada ja tugevdada selle detoksifitseerivat funktsiooni, mis on oluline üldise tervise seisukohalt.
Vitamiinide sisaldus
| Vitamiin | Kogus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| A-vitamiin (RAE) | 102 µg | 11% |
| C-vitamiin | 8 mg | 10% |
| K-vitamiin | 41 µg | 34% |
| E-vitamiin | 0.3 mg | 2% |
| B1-vitamiin (tiamiin) | 0.02 mg | 2% |
| B2-vitamiin (riboflaviin) | 0.03 mg | 2% |
| B3-vitamiin (niatsiin) | 0.3 mg | 2% |
| B5-vitamiin (pantoteenhape) | 0.085 mg | 2% |
| B6-vitamiin (püridoksiin) | 0.02 mg | 1% |
| B9-vitamiin (folaat) | 7 µg | 2% |
Mikro- ja makroelementide sisaldus
| Mineraal | Kogus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| Kaltsium | 86 mg | 9% |
| Raud | 0.2 mg | 2% |
| Magneesium | 12 mg | 3% |
| Fosfor | 14 mg | 2% |
| Kaalium | 288 mg | 14% |
| Naatrium | 4 mg | <1% |
| Tsink | 0.1 mg | 1% |
| Vask | 0.021 mg | 2% |
| Mangaan | 0.196 mg | 10% |
| Seleen | 0.6 µg | 1% |
Toiteväärtus ja kalorsus
| Toitaine | Kogus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| Energia | 21 kcal | 1% |
| Valgud | 0.9 g | 2% |
| Süsivesikud | 4.5 g | 2% |
| Suhkrud | 1.1 g | – |
| Kiudained | 2.7 g | 11% |
| Rasvad | 0.2 g | <1% |
| Küllastunud rasvad | 0 g | 0% |
| Vesi | 93.6 g | – |
| Glükeemiline indeks | 15 | madal |
Kahjulikud omadused
Kuigi rabarber on tervisele üldiselt kasulik, on sellel ka mõned potentsiaalselt kahjulikud omadused, millest tuleks teadlik olla. Kõige olulisem on rabarberi oksalaadisisaldus, mis on eriti kõrge selle lehtedes – seetõttu ei tohiks rabarberi lehti kunagi süüa. Ka söödavates vartes leidub oksalaate, kuigi palju väiksemas koguses, mis võivad siiski mõjutada neeruhaigustega inimesi või neid, kellel on kalduvus neerukivide tekkeks.
Rabarberi hapukas maitse tuleneb osaliselt selles sisalduvast sidrunhappest ja õunhappest, mis võivad suurtes kogustes tarbides ärritada magu, põhjustada kõrvetisi või halvendada haavandite seisundit. Lisaks võib rabarberi kõrge kiudainesisaldus mõnel inimesel, eriti neil, kes pole harjunud kiudaineterikka toiduga, tekitada seedeprobleeme nagu kõhupuhitus, kõhuvalu ja isegi kõhulahtisus. Need on peamised põhjused, miks rabarberit tuleks tarbida mõõdukalt ja teadlikult, arvestades oma organismi eripärasid.
Kui tihti ja kui palju võib süüa?
Rabarberi optimaalne tarbimiskogus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas inimese üldisest tervislikust seisundist, vanusest ja eripäradest. Täiskasvanud inimesele võib soovitada 1-2 portsjoni (umbes 100-150 grammi) rabarberit nädalas, mis võimaldab saada sellest tervisekasusid ilma potentsiaalsete kõrvalmõjudeta. Need, kes on tundlikud oksalaatide suhtes või kellel on neeruhaigused, peaksid koguseid veelgi piirama või konsulteerima enne tarbimist arstiga.
Rabarberi hooaeg Eestis kestab tavaliselt maist juulini, mis on parim aeg selle tarbimiseks. Kui soovite nautida rabarberit ka väljaspool hooaega, võib seda külmutada, hoidistada või kuivatada ilma, et see kaotaks oluliselt oma toiteväärtust. Oluline on meeles pidada, et rabarberi hapukat maitset mahentatakse sageli suhkru või mee lisamisega, mis suurendab toidu kalorsust – seetõttu tasub olla teadlik, kuidas rabarberit valmistatakse ja milliseid magusaineid ning kui palju neid lisatakse, et säilitada selle tervislik profiil.
Rabarber on mitmekülgne, toitaineterikas ja madala kalorsusega köögivili, mis pakub rikkalikult tervisekasusid alates seedimise toetamisest kuni immuunsüsteemi tugevdamiseni. Selle ainulaadne hapukas maitse ja erksavärviline välimus teevad sellest värskendava lisa meie toidulauale, eriti kevaditi ja suviti, kui kohalik rabarber on parimas kasvujärgus. Teades nüüd rabarberi toiteväärtust, selle kasulikke omadusi ja võimalikke ettevaatusabinõusid, saate seda teadlikult ja rõõmuga oma menüüsse lisada. Kas pole mitte aeg avastada või taasavastada selle lihtsa, kuid väega köögivilja võlu?
