Paprika on üks mitmekülgsemaid köögivilju, mida saab nautida nii toorelt kui ka küpsetatult. See värviline köögivili on täis vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, mis teevad sellest tõelise terviseallika. Kuidas paprika meie tervist mõjutab ja mida peaksime teadma selle tarbimise kohta?
Mis on paprika ja kus see kasvab?
Paprika ehk magus pipar (Capsicum annuum) kuulub maavitsaliste sugukonda ning on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. See köögivili kasvas algselt metsikult Mehhikos ja Guatemalas, kuid tänapäeval kasvatatakse seda üle maailma. Paprikat hinnatakse eriti selle rikkaliku vitamiinisisalduse ja mitmekülgse kasutuse tõttu.
Tänapäeval kasvatatakse paprikat nii avamaal kui ka kasvuhoonetes, mis võimaldab seda saada aastaringselt. Taim eelistab sooja ja päikeselist kasvukeskkonda, mistõttu on see eriti levinud Vahemere piirkonnas ja Lõuna-Euroopas. Eestis kasvatatakse paprikat peamiselt kasvuhoonetes.
Kasulikud omadused
Paprika on tõeline vitamiinide ja mineraalainete varasalv, mis pakub mitmekülgset kasu meie organismile. See madala kalorsusega köögivili on ideaalne tervislikuks toitumiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks. Uurime lähemalt, milliseid kasulikke omadusi paprika pakub.
- Immuunsüsteemi tugevdamine. Paprika sisaldab rohkelt C-vitamiini, mis ületab päevase vajaduse mitmekordselt – ühes keskmises paprikas on C-vitamiini rohkem kui ühes apelsinis. See aitab tugevdada immuunsüsteemi ja kaitsta organismi haiguste eest.
- Nägemise toetamine. A-vitamiin ja beetakaroteen parandavad nägemist ja aitavad ennetada silmahaigusi. Üks keskmine punane paprika katab päevase A-vitamiini vajaduse ligi 75% ulatuses.
- Ainevahetuse parandamine. Madala glükeemilise indeksiga (GI=40) paprika sobib suurepäraselt diabeetikutele ja kaalulangetajatele. Selles sisalduv kiudaine (1,7g/100g) aitab hoida stabiilset veresuhkru taset.
- Rakkude kaitse. Antioksüdandid, eriti lükopeen ja zeaksantiin, kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest. Need ained aitavad ennetada vananemisprotsesse ja kroonilisi haigusi.
- Põletikuvastane toime. Paprikas leiduvad flavonoidid ja C-vitamiin aitavad vähendada põletikke organismis. See on eriti kasulik liigesepõletike ja krooniliste põletikuliste seisundite puhul.
Millised on erinevat värvi paprikate erinevused?
Paprika värv sõltub selle küpsusastmest ja sortide eripärast, kusjuures igal värvil on oma maitse ja toiteväärtus. Rohelisest paprikast saab küpsedes kollane, oranž või punane paprika, kusjuures vitamiinide sisaldus suureneb küpsemise käigus. Punane paprika sisaldab kõige rohkem vitamiine ja antioksüdante.
Toitainete sisaldus varieerub värvi järgi märkimisväärselt: punases paprikas on C-vitamiini sisaldus kuni 1,5 korda suurem kui rohelises ning beetakaroteeni sisaldus on punases paprikas koguni 9 korda suurem. Maitse poolest on roheline paprika veidi kibedama ja teravama maitsega, punane aga magusam ja mahedam.
Vitamiinide sisaldus
| Vitamiin | Sisaldus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| C-vitamiin | 128.0 mg | 160% |
| A-vitamiin (RAE) | 157 µg | 20% |
| E-vitamiin | 0.37 mg | 2.5% |
| K-vitamiin | 7.4 µg | 6% |
| B6-vitamiin | 0.291 mg | 22% |
| Foolhape (B9) | 46 µg | 12% |
Mikro- ja makroelementide sisaldus
| Element | Sisaldus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| Kaalium | 211 mg | 4.5% |
| Kaltsium | 10 mg | 1% |
| Magneesium | 12 mg | 3% |
| Raud | 0.43 mg | 3% |
| Tsink | 0.25 mg | 2.3% |
| Mangaan | 0.122 mg | 5.3% |
Toiteväärtus ja kalorsus
| Toitaine | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| Energia | 31 kcal |
| Valgud | 0.99 g |
| Süsivesikud | 6.03 g |
| Kiudained | 2.1 g |
| Rasvad | 0.3 g |
| Vesi | 92.21 g |
Võimalikud kahjulikud omadused
Kuigi paprika on üldiselt tervislik, võib see mõnel inimesel põhjustada ebamugavustunnet või allergilisi reaktsioone. Kõige sagedamini esineb tundlikkust rohelise paprika suhtes, mis võib põhjustada kõrvetistunnet või seedehäireid. See on tingitud paprika kõrgemast solaniinikontsentratsioonist.
Paprika võib põhjustada probleeme ka reflukshaiguse all kannatajatel, kuna see stimuleerib maohappesust. Sellisel juhul on soovitatav tarbida paprikat küpsetatult või aurutatult, mis muudab selle kergemini seeditavaks. Samuti tasub vältida paprika söömist hilisõhtul.
Kuidas paprikat süüa?
Paprikat saab nautida väga mitmekülgselt: toorelt salatites, küpsetatult roogades, grillitult lisandina või hoopis täidetult põhiroana. Eriti kasulik on süüa paprikat koos rasvaste toitudega, kuna rasvlahustuvad vitamiinid imenduvad siis paremini. Paprika säilitab oma toiteväärtuse ka külmutatult, mistõttu sobib see hästi talviseks vitamiinivaruks.
Kui palju paprikat võib süüa?
Täiskasvanud inimene võib ohutult tarbida 1-2 keskmist paprikat päevas, mis teeb umbes 150-300 grammi. Selline kogus katab päevase C-vitamiini vajaduse ja pakub rohkelt teisi kasulikke toitaineid. Paprika madal kalorsus teeb sellest suurepärase vahepala või lisandi.
Lastele soovitatakse väiksemaid koguseid, umbes pool keskmist paprikat päevas. Rasedatele ja imetavatele emadele on paprika eriti kasulik tänu kõrgele foolhappe ja C-vitamiini sisaldusele, kuid ka nemad peaksid jääma mõõdukate koguste juurde.
Paprika on tõeliselt väärtuslik köögivili, mis pakub meile rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante. Selle regulaarne tarbimine toetab immuunsüsteemi, aitab hoida tervist ja lisab toitudele värvikirevust. Paprika mitmekülgsed kasutusvõimalused ja erinevad värvivariandid muudavad selle ideaalseks valikuks igapäevasesse menüüsse.
