Kõrvits on maitsev ja tervislik köögivili, mida kasvatatakse paljudes maailma piirkondades. Selle erksavärviline viljaliha on rikas vitamiinide ja mineraalide poolest, mis toetavad inimese tervist. Kõrvits on eriti populaarne sügishooajal, kui selle saagikoristus on täies hoos.
Mis on kõrvits, kuidas see kasvab ja millal ta valmib?
Kõrvits kuulub kabatšokkide perekonda ja on üks vanimaid kultuurtaimi maailmas. Kõrvitsat kasvatatakse peamiselt soojades ja parasvöötme piirkondades, näiteks Ameerikas, Hiinas, Indias ja Euroopas. Kõrvitsa hooaeg algab varasügisel, kui viljad hakkavad küpsema, tavaliselt septembrist novembrini.
Kõrvitsataimed vajavad kasvamiseks sooja kliimat ja viljakat pinnast. Nad külvatakse kevadel ja kasvavad suvekuudel, mil taimed moodustavad suured lehed ja roomavad varred. Kõrvitsate viljad valmivad sügisel ja võivad kasvada väga suureks, olenevalt sordist isegi kuni mitukümmend kilogrammi. Kõrvitsat kasutatakse paljudes toitudes ja selle seemnedki on hinnatud toiduaine.
Kõrvitsal on olnud oluline roll paljudes kultuurides, eriti Ameerika mandril, kus indiaanlased kasutasid seda laialdaselt oma toidulaual. Samuti on kõrvits tuntud Halloweeni sümbolina, kui sellest tehakse laternaid. Kõrvits on toiduallikana hinnatud oma kõrge toiteväärtuse ja pika säilivusaja tõttu.
Kõrvitsa kasu tervisele
Kõrvitsal on mitmeid tervisele kasulikke omadusi, mis teevad sellest väärtusliku toiduaine igapäevases toitumises. Siin on peamised kasulikud omadused:
- Südame tervis: Kõrvits on rikas kaaliumi ja antioksüdantide poolest, mis aitavad alandada vererõhku ja toetavad südame tervist.
- Nägemine: Kõrvits sisaldab palju beetakaroteeni, mis on A-vitamiini eelkäija. See aitab säilitada head nägemist ja hoida silmad tervena.
- Immuunsüsteemi tugevdamine: Kõrvitsas on rohkelt C-vitamiini, mis toetab immuunsüsteemi tööd ja aitab võidelda infektsioonidega.
- Seedimine: Kõrvitsas sisalduv kiudaine parandab seedimist ja aitab vältida kõhukinnisust.
- Naha tervis: Beetakaroteen ja C-vitamiin aitavad nahka kaitsta päikesekahjustuste ja vananemise eest.
Kõrvitsa vitamiini sisaldus
| Vitamiin | Kogus (100g kohta) |
|---|---|
| A-vitamiin (beetakaroteen) | 426 μg |
| C-vitamiin | 9 mg |
| E-vitamiin | 1,06 mg |
| K-vitamiin | 1,1 μg |
| B6-vitamiin | 0,061 mg |
Mikro- ja makroelemendid kõrvitsas
| Element | Kogus (100g kohta) |
|---|---|
| Kaalium | 340 mg |
| Fosfor | 44 mg |
| Raud | 0,8 mg |
| Magneesium | 12 mg |
| Tsink | 0,32 mg |
Kõrvitsa kalorsus
| Toitainesisaldus | Kogus (100g kohta) |
|---|---|
| Kalorid | 26 kcal |
| Valgud | 1 g |
| Süsivesikud | 6,5 g |
| Rasvad | 0,1 g |
| Kiudained | 0,5 g |
Kuidas kõrvitsat süüakse?
Kõrvitsat saab tarbida mitmel erineval viisil, mis muudab selle väga mitmekülgseks toiduaineks. Kõrvitsat võib keeta, küpsetada või teha sellest püreesuppi, mis on sügisel eriti populaarne. Kõrvitsaseemneid võib röstida ja kasutada snäkina või lisada neid salatitesse ja küpsetistesse.
Kõrvitsapüree on suurepärane alus magustoitude, näiteks kõrvitsapiruka ja -koogi valmistamiseks. Samuti saab kõrvitsast teha mahla, mida võib juua värskelt või segada teiste köögiviljamahladega. Lisaks on kõrvitsat võimalik kasutada ka smuutides, kus see lisab kreemjat tekstuuri ja toitaineid.
Kõrvits on mitmekülgne ja tervislik köögivili, mis sobib suurepäraselt nii igapäevaseks toitumiseks kui ka piduroogade valmistamiseks. Kõrvits sisaldab palju vitamiine, mineraale ja antioksüdante, mis toetavad meie tervist. Lisaks sellele on kõrvitsal madal kalorisisaldus, mis teeb sellest sobiva toidu ka neile, kes soovivad hoida oma kehakaalu tasakaalus.
