Kiivi on väike, kuid võimas puuvili, mis on tuntud oma erksa rohelise viljaliha ja unikaalse maitse poolest. See on pärit Hiinast, kuid on levinud üle kogu maailma, olles populaarne oma toitainete rohkuse ja tervislike omaduste tõttu. Kiivi on suurepärane C-vitamiini allikas ja sisaldab mitmeid teisi vitamiine, mineraale ning antioksüdante, mis toetavad inimkeha mitmel moel.
Kus kiivi kasvab ja millal on selle küpsuse hooaeg
Kiivi, teaduslikult tuntud kui Actinidia deliciosa, on tänapäeval kasvatatakse paljudes maailma osades, sealhulgas Uus-Meremaal, Itaalias, Tšiilis ja Kreekas. Kiivi kasvab viinapuudel ja eelistab subtroopilist kliimat. Küpsuse hooaeg varieerub sõltuvalt piirkonnast, kuid enamasti valmivad kiivid hilissügisel või varatalvel. Kiivi on küps, kui see on pehme puudutusele, kuid mitte liiga lödi.
Kiivid on mitmekesised puuviljad, mille sorte iseloomustavad erinevad värvid ja maitseomadused. Enimlevinud on rohelise viljalihaga kiivid, millel on pruun karvane koor ja roheline, magushapu viljaliha. Olemas on aga ka kollase viljalihaga sorte, mida tuntakse kuldkiividena. Need on tavaliselt magusamad kui nende rohelised sugulased ja neil on sile, kuldne koor.
Kiivi kasulikkus kehale
Kiivi on tuntud oma tervist edendavate omaduste poolest. Esiteks, kiivi on suurepärane seedimisele, kuna see sisaldab palju kiudaineid, mis aitavad soolestiku tööd. Teiseks, kiivi antioksüdandid aitavad võidelda vabade radikaalidega, mis on seotud paljude haigustega. Kolmandaks, kiivi on hea südamele, kuna see sisaldab kaaliumi, mis aitab reguleerida vererõhku.
- Vitamiinirikas: kiivid on suurepärased C-vitamiini allikad, mis aitavad tugevdada immuunsüsteemi ja parandada naha kvaliteeti. Lisaks sisaldavad need K-vitamiini, E-vitamiini ja erinevaid B-grupi vitamiine.
- Seedimisele hea: kiivi sisaldab aktiinidiini, ensüümi, mis aitab valke seedida, muutes selle suurepäraseks valikuks seedimise parandamiseks.
- Vererõhu reguleerimine: kõrge kaaliumisisaldus kiivides aitab hoida vererõhku kontrolli all, vähendades seeläbi südamehaiguste riski.
- Nägemise kaitse: kiivides leiduvad antioksüdandid, nagu luteiin ja zeaksantiin, aitavad kaitsta silmi ja vähendada makulaarse degeneratsiooni riski.
- Kaaluhaldus: madala kalorsusega ja kõrge kiudainesisaldusega kiivid aitavad kaasa kaaluhaldusele, pakkudes samal ajal täiskõhutunnet ja vähendades ülesöömise riski.
- Naha ja küünte tervis: antioksüdantide rohkus kiivides aitab kaitsta nahka UV-kiirguse ja enneaegse vananemise eest. Kiivis sisalduv räni on hädavajalik luude kõvaduse, liigeste liikuvuse ning hea naha, juuste ja küünte jaoks.
- Parem uni: kiivides leiduvad antioksüdandid ja serotoniin võivad aidata parandada unekvaliteeti, muutes selle heaks valikuks õhtuseks snäkiks.
Vitamiinide sisaldus kiivis
| Vitamiin | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| Vitamiin C | 92.7 mg |
| Vitamiin K | 40.3 µg |
| Vitamiin E | 1.46 mg |
| Vitamiin A | 4 µg |
| Folaadid (B9) | 25 µg |
| Püridoksiin (B6) | 0.063 mg |
| Tiamiin (B1) | 0.027 mg |
| Riboflaviin (B2) | 0.025 mg |
| Niatsiin (B3) | 0.341 mg |
Mikro- ja makroelementide sisaldus
| Element | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| Kaalium | 312 mg |
| Kaltsium | 34 mg |
| Magneesium | 17 mg |
| Fosfor | 34 mg |
| Raud | 0.31 mg |
| Tsink | 0.14 mg |
| Vask | 0.13 mg |
| Mangaan | 0.098 mg |
| Seleen | <1 µg |
Kiivi toiteväärtus (kaloorsus)
| Toitaine | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| Kalorid | 61 kcal |
| Süsivesikud | 14.66 g |
| Suhkrud | 8.99 g |
| Kiudained | 3 g |
| Valgud | 1.14 g |
| Rasvad | 0.52 g |
| Vesi | 83.07 g |
Kiivi kahjulikud aspektid: võimalikud allergiad ja kõrvaltoimed
Kuigi kiivi on paljudele inimestele kasulik, võib see mõnedel juhtudel põhjustada allergilisi reaktsioone. Kiivi sisaldab ensüüme, mis võivad tekitada suu ja kurgu ärritust. Samuti on teatatud raskematest allergilistest reaktsioonidest, nagu anafülaksia. Lisaks võib kiivi suur tarbimine põhjustada seedehäireid, nagu kõhulahtisus, eriti inimestel, kes ei ole harjunud suure kiudainesisaldusega.
Kiivi tarbimise soovitused: kellele ja kui palju?
Kiivi on suurepärane lisand enamiku inimeste toidulauale. Soovitatav päevane kogus võib varieeruda sõltuvalt vanusest, soost ja üldisest tervislikust seisundist, kuid üldiselt peetakse kahte keskmise suurusega kiivit päevas piisavaks, et saada selle puuvilja tervislikke kasusid. Rasedad naised, sportlased ja inimesed, kes vajavad immuunsüsteemi tugevdavaid toitaineid, võivad eriti kasu saada kiivi regulaarsest tarbimisest. Siiski peaksid allergiaga inimesed olema ettevaatlikud ja konsulteerima arstiga enne kiivi dieeti lisamist.
