Keefir on hapendatud piimatoode, mis on tuntud oma tervislike omaduste poolest. See sisaldab hulgaliselt kasulikke baktereid, vitamiine ja mineraalaineid. Keefiri regulaarsel tarbimisel on positiivne mõju nii seedimisele kui ka üldisele tervisele.
Mis on keefir ja kuidas seda toodetakse?
Keefir on hapendatud jook, mis valmib piima ja keefiriseene koosmõjul. See seen koosneb mitmetest kasulikest bakteritest ja pärmidest, mis annavad joogile ainulaadse tekstuuri ja maitse. Keefiri toodetakse paljudes riikides, sealhulgas Eestis, Venemaal, Poolas, ja Kaukaasia maades.
Esimene teave keefiri kohta pärineb Kaukaasia piirkonnast, kus seda jooki on valmistatud sajandeid. Tänapäeval on keefir populaarsust kogunud üle kogu maailma, eriti pärast tööstusliku tootmise algust 19. sajandi lõpus. Keefiri masstootmine algas Venemaal ja levis seejärel teistesse riikidesse.
Eesti kauplustes on võimalik leida erinevate tootjate keefiri. Suurimad kohalikud tootjad on Farmi ja Alma. Keefiri toodab ka väikeettevõte Nopri talu.
Keefiri rasvasisaldus
Keefir võib olenevalt valmistamisviisist olla erineva rasvasisaldusega, tavaliselt vahemikus 0,1% kuni 3,5% rasva. Tavalise keefiri rasvasisaldus on umbes 2,5%, mis on ideaalne valik neile, kes soovivad saada kasu nii toiteväärtuselt kui ka probiootilistelt omadustelt. Keefir, mis on valmistatud täispiimast, on kõrgema rasvasisaldusega – tavaliselt üle 3,5% – ja see sisaldab rohkem rasvlahustuvaid vitamiine, nagu A ja D, pakkudes seega veidi suuremat toiteväärtust.
Täispiimakeefir võib olla kasulikum neile, kes soovivad kõrgemat energiatihedust ja vitamiinide paremat imendumist, eriti kuna rasv aitab teatud vitamiinidel imenduda. Samas on ka madalama rasvasisaldusega keefiril tervislik kasu ning seda eelistatakse sageli kaalulangetamise või madala rasvasisaldusega dieedi puhul. Oluline on valida sobiv keefir vastavalt oma toitumisvajadustele ja eesmärkidele.
Tänapäeval on saadaval ka keefirid, millele on lisatud vitamiine, nagu näiteks D-vitamiini (vaata D-vitamiini rikkad toidud). D-vitamiiniga rikastatud keefir võib aidata D-vitamiini puudust vähendada, mis on eriti kasulik piirkondades, kus päikesevalguse hulk on madal, nagu Eestis, ja sellest tulenevalt ka D-vitamiini tase organismis. Kuigi lisatud D-vitamiin aitab parandada päevast vitamiinivarustust, ei asenda see loomulikku päikese käes viibimist ja mitmekesist toitumist, mis on vajalikud optimaalse tervise toetamiseks.
Keefiri kasulikud omadused
Keefir on väga kasulik tänu oma rikkalikule toitainete sisaldusele ja probiootikumidele. Sellel on mitmeid tervist toetavaid omadusi:
- Parandab seedimist: keefiris leiduvad probiootikumid toetavad seedetrakti ja aitavad tasakaalustada soole mikrofloorat.
- Vähendab põletikku: keefiris olevad bioaktiivsed ühendid aitavad vähendada põletikulisi protsesse organismis.
- Madal glükeemiline indeks: keefiril on madal glükeemiline indeks, mis tähendab, et see ei tõsta kiiresti veresuhkru taset.
- Valguallikas: keefir sisaldab ligikaudu 3 grammi valku 100 ml kohta, mis aitab kaasa lihaste taastumisele ja tugevdamisele.
- Sisaldab olulisi vitamiine ja mineraale: keefir on rikas B-vitamiinide, kaltsiumi, magneesiumi ja tsingi poolest.
Vitamiinide sisaldus keefiris
| Vitamiin | Kogus 100 ml kohta | Päevane vajadus |
|---|---|---|
| Vitamiin A | 6 µg | 1% |
| Vitamiin B1 (tiamiin) | 0.03 mg | 2.5% |
| Vitamiin B2 (riboflaviin) | 0.14 mg | 12% |
| Vitamiin B3 (niatsiin) | 0.1 mg | 1% |
| Vitamiin B5 (pantoteenhape) | 0.3 mg | 6% |
| Vitamiin B6 | 0.03 mg | 2.3% |
| Vitamiin B9 (foolhape) | 6 µg | 1.5% |
| Vitamiin B12 | 0.4 µg | 16% |
| Vitamiin C | 0 mg | 0% |
| Vitamiin D | 0.1 µg | 5% |
| Vitamiin E | 0.1 mg | 0.7% |
| Vitamiin K | 0 µg | 0% |
Mikro- ja makroelementid
| Element | Kogus 100 ml kohta | Päevane vajadus |
|---|---|---|
| Kaltsium | 120 mg | 12% |
| Raud | 0.03 mg | 0.3% |
| Fosfor | 95 mg | 10% |
| Magneesium | 12 mg | 4% |
| Kaalium | 160 mg | 4.6% |
| Naatrium | 45 mg | 3% |
| Tsink | 0.4 mg | 3.6% |
| Vask | 0.03 mg | 3% |
| Mangaan | 0.01 mg | 0.5% |
| Seleen | 1 µg | 1.8% |
Toiteväärtus ja kalorisisaldus
| Näitajad | Kogus 100 ml kohta |
|---|---|
| Kalorid | 50 kcal |
| Valgud | 3 g |
| Rasvad | 1.5 g |
| Süsivesikud | 5 g |
Keefiri kahjulikud omadused
Kuigi keefir on üldiselt tervislik, on olukordi, kus seda tuleks vältida. Inimesed, kellel on laktoositalumatus, peaksid vältima keefiri või valima laktoosivabad variandid. Samuti võib liigne keefiri tarbimine põhjustada ebamugavustunnet seedesüsteemis, nagu puhitused või gaasid.
Keefir võib sisaldada väikeses koguses alkoholi, mis tekib kääritamisprotsessi käigus. See tähendab, et alkoholitundlikud inimesed peaksid olema ettevaatlikud.
Kuidas juua keefiri?
Keefiri soovitatakse tarbida iga päev, kuid mõõdukalt. Täiskasvanud inimene võib juua kuni 200–300 ml keefirit päevas, mis tagab piisava koguse kasulikke aineid. Oluline on valida kvaliteetne keefir, mis sisaldab elusaid baktereid ja on võimalikult looduslik.
Keefirit võib juua iseseisvalt või kasutada smuutides, küpsetistes või kastmetes. Selle joomine enne sööki võib aidata seedimist stimuleerida.
Keefir on tõeliselt väärtuslik jook, mis pakub organismile kasulikke baktereid, vitamiine ja mineraalaineid. Regulaarne keefiri tarbimine toetab seedimist ja tugevdab immuunsüsteemi. Oluline on aga keefirit juua mõõdukalt ja teada, millal selle tarbimist vältida.
