Juust on olnud inimeste toidulaual juba aastatuhandeid ning selle populaarsus ei näita vähenemise märke. Paljude jaoks on juust hommikusöögi lahutamatu osa, teised naudivad seda õhtusöögiks või suupistena päeva jooksul. Kuigi tegu on ühe armastatuima piimatootega, tekitab see sageli vastakaid arvamusi – kas juust on tervisele kasulik või hoopis kahjulik?
Mis on juust ja kuidas seda valmistatakse?
Juust on piimatoode, mis saadakse piima kalgendamise ja vadaku eraldamise teel. Valmistamisprotsess algab piima pastöriseerimisega, millele järgneb juuretise ja laapi lisamine kalgendamiseks. Juustude maitseomadused ja tekstuur sõltuvad valmistamisviisist, laagerdumisajast ning kasutatavatest kultuuridest.
Maailmas toodetakse üle tuhande erineva juustusordi, alates pehmest ricottast kuni kõva parmesanini. Kõige rohkem tarbitakse juustu Euroopas, kus esikohal on Taani, Prantsusmaa ja Saksamaa. Eesti juustutööstus on tuntud oma kõrge kvaliteedi poolest, eriti Hollandi-tüüpi juustude valmistamisel.
Juustu kasulikud omadused
Juust on rikkalik valkude, mineraalainete ja vitamiinide allikas, mis teeb sellest väärtusliku toiduaine. Teadusuuringud näitavad, et mõõdukas juustutarbimine võib tuua tervisele mitmeid positiivseid efekte. Milliseid kasulikke omadusi juust meile pakub?
- Kõrge biovalkude sisaldus: juust sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud lihaste ja kudede ülesehitamiseks.
- Tugev luustik: kaltsiumi ja D-vitamiini kõrge sisaldus aitab tugevdada luid ja ennetada osteoporoosi.
- Hammaste tervis: kaltsium ja fosfor tugevdavad hambaemaili ja aitavad ennetada hambaauke.
- Immuunsüsteemi toetus: juustus leiduvad probiootikumid toetavad soolestiku mikrofloora tasakaalu.
- Lihasmass: kvaliteetsed valgud aitavad säilitada ja kasvatada lihasmassi.
- Ajutegevuse toetamine: B-grupi vitamiinid on olulised närvisüsteemi normaalseks tööks.
- Energia: mõõdukas glükeemiline indeks (27-29) tagab stabiilse energiataseme.
- Küllastustunne: valkude ja rasvade kombinatsioon aitab pikendada täiskõhutunnet.
- Mineraalide allikas: tsink, seleen ja magneesium toetavad organismi üldist tervist.
- Toidutalumatuse alternatiiv: kõvad juustud sobivad sageli ka laktoositalumatuse korral.
Juust ja kolesterool
Kolesterooli tase veres on üks peamisi südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoreid. Normaalseks peetakse üldkolesterooli taset alla 5,0 mmol/l, kusjuures “halva” LDL-kolesterooli tase peaks jääma alla 3,0 mmol/l.
Kuigi juust sisaldab küllaltki palju küllastunud rasvu, näitavad uuemad uuringud, et mõõdukas juustutarbimine ei pruugi kolesterooli taset märkimisväärselt tõsta. Põhjuseks on juustu kompleksne toitainete koostis, mis sisaldab ka kolesterooli taset reguleerivaid komponente.
Vitamiinide sisaldus
| Vitamiin | Sisaldus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| A-vitamiin | 280 μg | 35% |
| D-vitamiin | 0.6 μg | 12% |
| B2-vitamiin | 0.45 mg | 32% |
| B12-vitamiin | 1.8 μg | 75% |
| K-vitamiin | 2.4 μg | 3% |
Mikro- ja makroelementide sisaldus
| Element | Sisaldus 100g kohta | % päevasest vajadusest |
|---|---|---|
| Kaltsium | 720 mg | 72% |
| Fosfor | 510 mg | 51% |
| Tsink | 3.1 mg | 31% |
| Magneesium | 28 mg | 7% |
| Seleen | 14.5 μg | 26% |
Toiteväärtus ja kalorsus
| Toitaine | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| Energia | 350 kcal |
| Valgud | 25 g |
| Rasvad | 27 g |
| Süsivesikud | 2.5 g |
| Kiudained | 0 g |
Võimalikud kahjulikud omadused
Vaatamata paljudele kasulikele omadustele tasub juustu tarbimisega olla mõõdukas. Liigne juustutarbimine võib kaasa tuua mitmeid terviseriske.
- Kõrge kalorisisaldus: liigne tarbimine võib viia kaalutõusuni.
- Küllastunud rasvad: suurtes kogustes võivad mõjutada südame tervist.
- Soolasisaldus: võib tõsta vererõhku tundlikel inimestel.
- Allergeenid: piimavalgu allergia korral võib põhjustada tõsiseid reaktsioone.
- Migreen: mõnedel inimestel võib vallandada migreenihooge.
- Seedehäired: liigne tarbimine võib põhjustada kõhukinnisust.
Kui palju juustu võib süüa?
Tervisliku toitumise seisukohalt soovitatakse täiskasvanutel tarbida juustu 30-50 grammi päevas. See kogus tagab vajalike toitainete saamise, kuid ei too kaasa liigseid terviseriske. Sportlased ja rasedad võivad tarbida veidi suuremaid koguseid, kuid peaks jälgima oma üldist toitumist.
Juustu tarbimisel tasub jälgida ka päeva jooksul tarbitud teiste piimatoodete kogust. Mitmekesine toitumine ja tasakaalustatud menüü on tervisliku elustiili alus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et juust on väärtuslik toiduaine, mis mõõdukal tarbimisel toetab tervist ja heaolu. Nagu kõigi toiduainete puhul, kehtib ka juustu söömise puhul kuldne kesktee reegel – tarbige mõõdukalt ja teadlikult, arvestades oma terviseseisundit ja vajadusi.
