Kujutage ette olukorda: istute vaikses kontserdisaalis, naudate Arvo Pärdi teosi, kui äkki kostub teie kurgust kuuldav “hik!” – luksumine on alanud. Järgneb teine, kolmas, ja teiste kuulajate pahased pilgud pöörduvad teie poole, suurendades piinlikkustunnet veelgi. Luksumine ründab meid sageli just siis, kui seda kõige vähem vajame – tähtsatel koosolekutel, romantilisel õhtusöögil või pingsatel läbirääkimistel.
Hoolimata selle tavapärasusest teame me luksumisest üllatavalt vähe. Miks vahelihas äkki meile vastu hakkab ja kuidas saame kiiresti tõrjuda seda häirivat hüplevat tunnet? Kas teadsite, et maailmarekord luksumises kuulub ameeriklasele Charles Osborne’ile, kes luksutas järjest 68 aastat?
Miks tekib luksumine?
Luksumine pole lihtsalt ebamugav heli, vaid tegelikult meditsiiniline nähtus nimega “singultus”. See on vahelihase (diafragma) tahtmatu spastiline kokkutõmbumine, millele järgneb häälepaelte kiire sulgumine. Vahelihas on kuplitaoline lihas, mis eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest ja mängib hingamisel keskset rolli.
Vahelihast kontrollib uitnärv (nervus vagus), mis saab stimuleeritud mitmesugustest ärritajatest. Kiire söömine põhjustab mao venimist, mis ärritab diafragmat; gaasilised joogid tekitavad maos rõhumuutusi; isegi tugev emotsionaalne erutus võib aktiveerida närviimpulsse, mis vallandavad luksumise. Erinevalt köhast või aevastamisest pole luksumine kaitserefleks, vaid pigem närvisüsteemi ja vahelihase vahelise koordinatsiooni ajutine häire.
Luksumine võib tekkida järgmistel põhjustel:
- Kiire söömine või joomine – õhu neelamine aktiveerib uitnärvi.
- Gaasilised joogid – süsihappegaas ärritab seedeelundkonda ja vahelihast.
- Vürtsikad või väga kuumad toidud – põhjustavad seedetrakti ärritust.
- Järsud temperatuurimuutused – kuuma supi järel külma jäätise söömine.
- Stress ja ärevus – lihaspinge ja ebaregulaarne hingamine.
- Alkoholi liigne tarbimine – mõjutab närvisüsteemi ja põhjustab maoärritust.
- Refluks – maosisaldise tagasivool söögitorusse ärritab vahelihast.
- Teatud ravimid – eriti närvisüsteemi mõjutavad preparaadid.
- Anesteesia järgselt – üks tavalisemaid operatsioonijärgseid nähtusi.
Mida tähendab luksumine?
Enamikul juhtudel on luksumine ohutu ja isemööduv nähtus, mis tavaliselt kestab vaid mõnest minutist kuni tunnini. Evolutsiooniliselt võis luksumisel olla funktsioon loote arengus, kus see harjutab hingamislihaseid ja stimuleerib kopsude arengut. Tänapäeva täiskasvanutel on luksumine aga pigem ebameeldiv jääknähtus ilma selge funktsioonita.
Luksumise aeg varieerub, kuid üldjuhul möödub see iseenesest. Episoodid kestavad tavaliselt mõnest minutist mõne tunnini, harvemal juhul päeva või kaheni. Kui luksumine püsib kauem, nimetatakse seda juba persisteeruvaks (üle 48 tunni) või isegi intrataabelseks (üle kuu aja kestvaks) luksumiseks – sellistel juhtudel võib tegu olla tõsisema alusprobleemiga.
Teadlased on avastanud, et luksumisel võib olla ühendus hingamiskeskusega ajutüves. See võib olla ka põhjus, miks hingamisrütmi muutvad tehnikad on sageli tõhusad luksumise peatamiseks. Pikaajaline või korduv luksumine, mis ei reageeri tavapärastele võtetele, võib viidata närvikahjustusele, seedetrakti probleemidele või harvematel juhtudel isegi tõsisematele terviseprobleemidele.
Mida teha, kui luksud?
Luksumise vastu on aegade jooksul välja mõeldud kümneid rahvaravimeetodeid, nagu hirmutamine, tagurpidi joomine või jalad ülespoole tõstmine. Kuigi osa neist tundub ebateaduslikud, on paljudel tegelikult neuroloogiline alus – need stimuleerivad uitnärvi või muudavad CO₂ taset veres, mis aitab taastada normaalset hingamisrütmi. Järgnevad tehnikad on läbinud ka teaduslikke teste ning osutunud tõhusaks paljudel juhtudel.
- Hingamistehnikad
- Hoidke hinge kinni, lugedes aeglaselt 20-ni, seejärel neelake sügavalt
- Hingake sisse, hoidke õhku 10 sekundit ja seejärel väljutage aeglaselt
- Hingake paberkotti 10 korda (suurendab CO₂ taset, mis lõdvestab vahelihast)
- Vaheldumisi sügav hingamine läbi nina ja aeglane väljahingamine läbi huulte
- Reflekside stimuleerimine
- Jooge vett “tagurpidi” – kummardudes ettepoole ja rüübates klaasi kaugpoolsest servast
- Neelake teelusikatäis kuiva suhkrut või mett (muudab uitnärvi stimulatsiooni)
- Imege jääkuubikut või jooge külma vett väikeste sõõmudega
- Tõmmake keelt ettevaatlikult (see stimuleerib uitnärvi)
- Suruge õrnalt silmamune 30 sekundi jooksul (ettevaatlikult!)
- Füüsilised meetodid
- Tõmmake põlved vastu rinda, et suruda vahelihast
- Masseerige kaela tagaosa ja kõrvataguseid (uitnärvi kulgemiskohad)
- Valgeri manööver – proovige välja hingata suletud nina ja suuga (loob rõhu)
- Kergelt survestatav akupressuuripunkt asub kõrvalesta taga – masseerige seda õrnalt
Luksumine lapsel
Imikutel ja väikelastel esineb luksumist proportsionaalselt rohkem kui täiskasvanutel. Üllatav tõsiasi on, et beebid hakkavad luksuma juba emaüsas, alates umbes 8. rasedusnädalast. Ultraheliuuringud on jäädvustanud loote luksumist, mis on täiesti normaalne osa nende arengust ja näitab, et hingamissüsteem areneb korralikult.
Imikutel tekib luksumine sageli söötmise ajal või vahetult pärast seda, kuna nad neelavad kergesti õhku. Emad märkavad sageli, et luksumine lapsel esineb eriti rinnapiima või pudelist toitmise järel. Söötmisasendit parandades ja lapsele regulaarselt röhitsemisvõimalust pakkudes saab vähendada luksumise sagedust – hoidke beebit püstasendis pärast söötmist vähemalt 10-15 minutit.
Kui luksumine tekitab lapsele silmnähtavat ebamugavust, proovige pakkuda talle väikese koguse vett (kui laps on piisavalt vana) või muutke tema asendit. Vastsündinute puhul võib aidata ka lapse seljale õrn koputamine või beebi asetamine kõhuli täiskasvanu käsivarrele. Rinnaga toitvatel emadel tasub imetada pigem püstiasendis, et vähendada õhu neelamist.
Millal pöörduda arsti poole, kui luksumine ei jää järgi?
Tavaline luksumine on mööduv nähtus, kuid peaaegu iga luksumise episood tundub kannatajale igaviku pikkune. Tavapärane luksumine kestab mõnest minutist mõne tunnini, harva päeva või kaks. Kui luksumine kestab üle 48 tunni või esineb sage luksumine, mis kordub regulaarselt, peaks konsulteerima arstiga.
Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda, kui luksumine ei jää järgi tavapäraste meetoditega ja sellega kaasneb üks või mitu järgmistest sümptomitest: kõhuvalud, oksendamine, palavik, hingamisraskused või neelamishäired. Eriti oluline on arstiabi otsida, kui pidev luksumine segab une kvaliteeti, toitumist või mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Kroonilise luksumise ravimiseks võib arst määrata spetsiaalseid ravimeid, mis mõjutavad närvisüsteemi, või harvematel juhtudel soovitada kirurgilist sekkumist.
Maraton-luksumine võib tõsiselt mõjutada inimese heaolu, põhjustades kaalulangust, unepuudust ja isegi depressiooni. Medical Journal of Australia avaldatud uuringu kohaselt võib pikaajaline luksumine vähendada elukvaliteeti sama palju kui kroonilised valud. Erakordsetel juhtudel, kui luksumine on tagajärg ajuhaigusele või närvikahjustusele, võidakse kaaluda isegi närvi blokaadi või mikrokirurgilist sekkumist.
Luksumise ennetamine
Kuigi luksumist ei saa alati täielikult vältida, saab selle esinemissagedust oluliselt vähendada. Ennetustöö algab teadlikkusest – jälgige, millal ja mille järel teil luksumine tekib. Tuvastades personaalsed vallandajad, saate neid tulevikus vältida või vähendada.
Söömisharjumuste teadlik jälgimine võib anda märkimisväärseid tulemusi. Sööge aeglasemalt, väiksemate ampsudega ja närige toitu põhjalikumalt – see vähendab õhu neelamist. Vältige rääkimist söömise ajal ning piirake gaasiliste jookide, alkoholi ja vürtsikate toitude tarbimist, eriti kui need on teie jaoks teadaolevad luksumise vallandajad.
Stress on oluline luksumise põhjustaja, mida saab leevendada meditatsiooni, hingamisharjutuste ja regulaarse füüsilise treeninguga. Jooga ja progressiivne lihaste lõdvestamine on osutunud eriti tõhusaks vahelihase pingete vähendamisel. Uuringud näitavad, et venitusharjutused, mis keskenduvad rinnakorvile ja vahelihasele, vähendavad luksumise episoodide sagedust kuni 60% võrra.
Luksumine on iidne nähtus, mida on kirjeldatud juba Hippokratese ajast saati. Hiina meditsiinis nimetati seda “qi tasakaalustamatuseks” ja antiik-Egiptuses usuti, et luksumine on kurja vaimu poolt põhjustatud. Tänapäeval mõistame paremini selle mehhanismi ja teame, kuidas sellega toime tulla.
