Viimasel ajal on Eestis sagenenud uudised Legionelloosi, tuntud ka kui leegionäride haiguse, juhtumitest. Paljudele inimestele on see haigus võõras ja tekitab küsimusi. See artikkel selgitab, mis on legionella, millised on selle haiguse peamised sümptomid, peiteaeg ja ravi. Lisaks vaatleme Eestis viimasel ajal esinenud legionelloosi juhtumeid.
Mis on Legionella?
Legionella on bakter, mis põhjustab legionelloosi ehk leegionäride haigust. See bakter levib peamiselt veesüsteemide kaudu, sealhulgas kliimaseadmete niisutussüsteemid, vannid, dušid ja basseinid. Kõige tuntumad haiguse leviku juhtumid Eestis on seotud spaade ja populaarsete veekeskustega. Novembris 2023 avastati haigus Helsingi ja Stockholmi vahel sõitval laeval Silja Serenade.
Legionelloosi sümptomid ja peiteaeg
Legionelloosi sümptomiteks on sageli kõrge palavik, kuiv köha, pea- ja lihasvalu, hingeldus, rindkerevalu. Harvemini võib esineda kõhulahtisus. Haiguse kulg võib olla kiire ja raskendada hingamisteede funktsioone. 5-15% juhtudest lõpeb haigus surmaga. Legionelloosi peiteaeg, aeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni, varieerub tavaliselt 2–10 päeva.
Leegionäride haigus on bakteriaalne infektsioon, mis levib veesüsteemide kaudu. Selle sümptomid võivad olla sarnased gripiga, kuid ravi toimub antibiootikumidega. Eestis on viimasel ajal täheldatud legionelloosi juhtumite kasvu, eriti veekeskustes ja spaades.
Kuidas legionelloosi ravitakse?
Legionelloosi ravitakse peamiselt antibiootikumidega. Ravi sõltub haiguse tõsidusest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist.
Mida teha, kui olen viibinud kohas, kus on tuvastatud legionelloosi?
Kui sai teada, et oled külastanud kohta, kus on tuvastatud legionella, on oluline järgida järgmisi samme:
- Teavitamine ja informeerimine: informeeri oma perearsti, et oled viibinud legionella nakatunud piirkonnas. See teave aitab arstil sinu tervislikku seisundit paremini hinnata ja vajadusel võtta asjakohaseid meetmeid.
- Jälgi sümptomeid: legionelloosi sümptomid võivad ilmneda 2-10 päeva pärast kokkupuudet bakteriga. Jälgi hoolikalt oma tervist ja pööra viivitamatult arsti poole, kui sinu tervis on halvenenud.
- Meditsiiniline hindamine: kui sul tekivad legionelloosile viitavad sümptomid, on oluline pöörduda arsti poole. Arst võib teha diagnoosi kinnitamiseks mitmeid teste, nagu röntgen, vereanalüüsid või uriinianalüüsid.
- Vältdi levikut: legionella levib veesüsteemide kaudu, mitte inimeselt inimesele. Siiski on oluline järgida hügieeninõudeid, et vähendada mis tahes haigustekitajate leviku võimalust.
- Ennetav tegevus: kui sul ei ole sümptomeid, kuid muretsete võimaliku kokkupuute pärast, siis jätka tervisliku seisundi jälgimist ja järgi tavalisi ennetavaid tervisehoiupraktikaid.
Legionelloosi Juhtumid Eestis (2022-2023)
- 2023. aastal on Eestis terviseameti andmetel registreeritud neli legionelloosi juhtumit. 2022. aastal registreeriti 13 juhtumit.
- 2023. aasta märtsis registreeriti Tartus populaarse V-Spa külastajate seas Legionella nakatumise juhtumeid.
- Tartu Aura veekeskuses leiti ühest naiste pesuruumi dušist Legionella pneumophilia bakterit, mis viis kaebusteni teistelt veekeskuste ja spordiklubide klientidelt.
- Terviseameti esindaja Irina Dontšenko sõnul diagnoositakse Eestis aastas keskmiselt 20 legionelloosi juhtumit.
- Terviseamet rõhutab, et 2023. aasta juhtumid ei ole omavahel seotud.
Legionelloosi ajalugu
Legionelloosi haigus tuvastati esmakordselt 1976. aastal Ameerika Ühendriikides, Philadelphia linnas, kui seal toimunud Ameerika Leegionäride konverentsil haigestus ligikaudu 200 inimest ja 34 neist suri. Haigus sai oma nime just selle sündmuse järgi, kuna enamik haigestunuid olid Ameerika Leegioni liikmed. Pärast ulatuslikku uurimist avastasid teadlased, et haiguse põhjustajaks on varem tundmatu bakter, millele anti nimi Legionella pneumophila.
Legionella bakteri avastamine oli meditsiini jaoks oluline verstapost, kuna see aitas teadlastel mõista paljusid varem lahendamata jäänud haigusjuhtumeid. Uurimised näitasid, et Legionella bakter levib peamiselt veekeskkondades, eriti soojas ja seisvas vees, nagu näiteks kliimaseadmete jahutustornides, spaades ja dušisüsteemides.
Pärast selle avastamist on legionelloosi juhtumeid registreeritud üle kogu maailma. Haigus on põhjustanud mitmeid suuremaid puhanguid, eriti suurtes hoonetes, kus on keerukad veesüsteemid. Haiguse levikut soodustavad tihti veesüsteemide ebapiisav hooldus ja sanitaartingimuste puudumine.
Täiendav teave: Legionelloos Terviseameti veebilehel.
