Pulss on üks peamisi tervisenäitajaid, mis peegeldab südame tööd ja üldist füsioloogilist seisundit. See lihtne, kuid oluline mõõdik aitab hinnata nii füüsilist kui ka emotsionaalset tervist. Sellest artiklist saad teada, kuidas oma pulssi õigesti mõõta, milliseid näitajaid peetakse normaalseks ja kuidas kiirenenud südame löögisageduse korral tagasi normaalseks viia.
Mida näitab inimese pulss?
Pulss, mis kajastab südame löögisagedust minutis, on oluline tervisenäitaja, peegeldades südame löögikordade arvu selles ajavahemikus. Täiskasvanu normaalne pulss rahulikus olekus varieerub vahemikus 60–80 lööki minutis, olles märkimisväärne vihje inimese füüsilisele vormile, stressitasemele, emotsionaalsele heaolule ja võimalikele terviseriskidele. Mitmed tegurid mõjutavad pulsisagedust, sealhulgas vanus, füüsiline koormus, kehatemperatuur, asend, emotsionaalsed seisundid, ravimite kasutamine, dehüdratsioon ja erinevad haigusseisundid.
Seega on pulsi jälgimine hädavajalik mitte ainult üldise tervisliku seisundi hindamiseks, vaid ka varajaseks märkamiseks, kui tervisega seotud küsimused nõuavad tähelepanu või meditsiinilist sekkumist. Pulsi regulaarne kontroll aitab jälgida südame tervist ja teha vajalikke muudatusi elustiilis või ravirežiimis, et parandada üldist heaolu ja ennetada terviseprobleeme.
Kuidas pulssi õigesti mõõta?
Pulsi mõõtmiseks on oluline leida sobiv koht, kus arter on nahale lähedal. Kõige sagedamini mõõdetakse pulssi randmelt või kaelalt, kasutades sõrmi, mitte pöialt, kuna pöidlas on oma pulss, mis võib mõõtmistulemusi moonutada. Pulssi tuleks mõõta rahulikus olekus, vähemalt 1 minut, et saada täpne löögisagedus.
Parim aeg südame löögisageduse mõõtmiseks on ajavahemikus 11.00-13.00. Pulssi ei ole soovitatav mõõta kohe pärast söömist, alkoholi tarbimist või ravimite võtmist, kui tunned ägedat nälga, pärast rasket füüsilist või vaimset tööd, massaaži järgselt, vanni või kohe pärast seksimist. Samuti ei ole parim aeg pulsi kontrollimiseks pärast pikka viibimist tule lähedal, päikese käes või külmas, kui oled halvasti maganud või naistel menstruatsiooni ajal.
Pulssi mõõtmise seadmed
Südamelöökide loendamine võib toimuda mitte ainult vanadel viisidel, kuigi neid peetakse kõige täpsemateks. Pulsi mõõtmiseks on mitmeid seadmeid, mis võimaldavad seda teha täpselt ja mugavalt. Siin on mõned kõige levinumad pulsimõõtjad:
- Käekellad ja spordikellad: paljud nutikellad ja spordikellad sisaldavad pulsimõõtjaid, mis kasutavad optilist südame löögisageduse mõõtmise tehnoloogiat. See tähendab, et kell projitseerib nahale valgust ja analüüsib seejärel vereringe muutusi, et määrata pulsisagedus.
- Rinnarihmaga südame löögisageduse monitorid: need seadmed koosnevad elastsest rihmast, mis kinnitub ümber rindkere, ja monitorist, mis kuvab pulsisagedust. Rinnarihmaga monitorid on tuntud oma täpsuse poolest, kuna need mõõdavad elektrilisi signaale, mis tekivad iga südame löögi ajal.
- Sõrmeotsaga pulsioksümeetrid: need väikesed seadmed kinnituvad sõrme otsa ja mõõdavad pulssi ning vere hapnikusisaldust kasutades sarnast optilist tehnoloogiat nagu käekellad. Pulsioksümeetreid kasutatakse laialdaselt meditsiinis, kuid neid on saadaval ka koduseks kasutamiseks.
- Kõrvaklappidega integreeritud pulsimõõtjad: mõned fitness-kõrvaklapid sisaldavad sisseehitatud pulsimõõtjaid, mis võimaldavad kasutajatel kuulata muusikat ja samal ajal jälgida oma pulssi.
- Mobiilirakendused: on olemas ka mobiilirakendusi, mis kasutavad telefoni kaamerat pulsi mõõtmiseks, kuid need ei pruugi olla nii täpsed kui spetsiaalsed pulsimõõtjad. Näiteks, Heart Rate Monitor.
Iga seadme valik sõltub kasutaja eelistustest, vajadustest ja eelarvest. Spordikellad ja nutikellad pakuvad mugavust ja mitmekülgsust, võimaldades jälgida mitte ainult pulssi, aga ka muid tervisenäitajaid ja füüsilise aktiivsuse taset. Rinnarihmaga monitorid on eelistatud valik intensiivse treeningu ajal tänu nende täpsusele. Pulsioksümeetrid on kasulikud meditsiinilistel eesmärkidel, näiteks hapnikusisalduse jälgimiseks veres.
Pulsinäitude normid
| Vanusegrupid | Normaalne südame löögisagedus meestel (lööki minutis) | Normaalne südame löögisagedus naistel (lööki minutis) |
|---|---|---|
| 0-1 | 102-162 | 102-162 |
| 1-2 | 94-155 | 94-155 |
| 4-8 | 78-126 | 78-126 |
| 8-12 | 60-108 | 60-108 |
| 12-18 | 55-95 | 55-95 |
| 18-25 | 56-81 | 56-81 |
| 25-35 | 54-81 | 59-82 |
| 35-45 | 56-83 | 59-84 |
| 45-55 | 57-83 | 60-83 |
| 55-65 | 56-81 | 59-83 |
| 65+ | 56-79 | 59-84 |
Kui haigusega kaasneb palavik, võib pulss ulatuda 120 löögini minutis . Reeglina normaliseerub see, kui kehatemperatuur langeb.
Pulsimõõtmise lugemine
Pulsisageduse lugemise mõistmiseks tuleb teada, et arütmia on ebaregulaarne südamerütm, tahhükardia tähendab kiiret südamerütmi (üle 100 löögi minutis täiskasvanutel rahulikus olekus) ja bradükardia tähendab aeglast südamerütmi (alla 60 löögi minutis täiskasvanutel rahulikus olekus). Kui märkad püsivaid ebatavalisi muutusi pulsis, pööra arsti poole.
Kuidas viia pulss kiiresti tagasi normaalseks?
Pulsi kiireks normaliseerimiseks on mitmeid viise. Esiteks, sügav ja aeglane hingamine aitab rahustada südame löögisagedust. Teiseks, külma vee joomine või külma kompressi rakendamine näole võib samuti aidata. Lisaks on oluline vältida stressi tekitavaid olukordi ja püüda lõõgastuda, kasutades meditatsiooni või joogat. Regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik eluviis aitavad samuti hoida pulssi kontrolli all.
Pulsi jälgimine on lihtne, kuid tõhus viis oma tervisliku seisundi hindamiseks. Regulaarne pulsi kontrollimine aitab tuvastada võimalikke terviseprobleeme varases staadiumis ning võtta vajalikke meetmeid nende ennetamiseks või raviks. Tervislik eluviis, piisav puhkus ja stressi maandamine on võtmetegurid, mis aitavad hoida pulsi normaalses vahemikus ja tagada hea südame tervis.
