Me kõik teame, et kala ja mereannid sisaldavad palju vitamiine ja kasulikke aineid, kuid alati pole lihtne lapsi veenda mereande sööma. Ometi on mereannid laste arengu jaoks erakordselt kasulikud. Hiljuti avaldatud uuring kinnitab seda teooriat, teatab väljaanne Yourtango nende veebilehel.
Mereannid ja laste sotsiaalne areng
Selgub, et mereannid sisaldavad elemente, mis on “otsustava tähtsusega kognitiivsete funktsioonide ja arengu jaoks”. Hiljutine uuring näitas, et lapsed, kes söövad mereande varajases eas, muutuvad sotsiaalsemaks. Uuringu autorite arvates sisaldavad mereannid elemente, mis on üliolulised aju arengule.
Jutt käib dokosaheksaeenhappest (DHA) ja eikosapentaeenhappest (EPA), mis mõlemad kuuluvad oomega-3 rasvhapete hulka. Need polüküllastumata rasvhapped avaldavad “märkimisväärset mõju kognitiivsetele funktsioonidele kogu eluea jooksul”. Uuringute põhjal on leitud seos nende rasvhapete ja aju arengu vahel.
Uuringu metoodika ja tulemused
Teadlased kasutasid andmeid pikaajalise Suurbritannias läbi viidud uuringu Avon Longitudinal Study of Parents and Children (ALSPAC) tulemustest. Uuringus osalesid lapsed, kes sündisid 1. aprillist 1991 kuni 31. detsembrini 1992, samuti seitse aastat hiljem lisatud lasterühm. Teadlased jälgisid mitut olulist näitajat.
Nad hindasid, kui sageli lapsed tarbisid teatud toiduaineid, IQ taset 8-aastaselt ning sotsiaalseid oskusi ja empaatiavõimet 7- ja 9-aastaselt. Erilist tähelepanu pöörati prosotsiaalsele käitumisele ehk lapse võimele teha teistele kasulikke tegusid. Tulemused olid selged ja tähelepanuväärsed.
“Varasemad uuringud on rõhutanud mereandide tarbimise tähtsust närvisüsteemi arenguks vajalike asendamatute toitainete tagamisel sünnieelsel perioodil, kuid lapsepõlves tarbitud mereandide rolli kohta on vähem uuringuid. Leidsime positiivse seose mereandide tarbimise ja prosotsiaalsete tugevuste näitaja vahel nii seitsme- kui ka üheksa-aastastel lastel,” teatasid teadlased.
Lahendused lastele, kes mereandidest ei hooli
Väljaanne rõhutab, et see uudis pole rõõmustav nende vanemate jaoks, kelle lapsed ei ole mereandide suured austajad. Kuid ekspert Ray Jacobsoni arvates pole neil vanematel põhjust muretseda, sest sotsiaalseid oskusi saab arendada ka teiste meetoditega. Oluline on leida alternatiive või muuta mereandide serveerimisviisi atraktiivsemaks.
Üks võimalus on arendada neid oskusi mängude abil, mis soodustavad suhtlemist ja koostööd. Oma laste toitumisharjumusi saab muuta ka järk-järgult, tutvustades uusi maitseid väikeste kogustena. Mõnel juhul võib abi olla ka toidulisanditest, kuid selles osas peaks alati konsulteerima arstiga.
Ajutegevuse uuring väikelastel
Lisaks viidi läbi uuring 26 imikuga vanuses 4,2 kuni 24,9 kuud, kes olid jagatud kahte vanuserühma: alla 12 kuu vanused ja 12-24 kuu vanused. Eksperimendi käigus näidati imikutele MRT-aparaadis kahte pilti – tuttavat ja uut. Teadlaste eesmärk oli jälgida hipokampuse aktiivsust, mis on seotud emotsioonide, mälu ja autonoomse närvisüsteemiga.
Tulemused näitasid, et hipokampus oli vanematel imikutel mälu kodeerimise ajal aktiivsem. Lisaks täheldati ainult vanematel imikutel aktiivsust orbitofrontaalses ajukoores, mis mängib olulist rolli mäluga seotud otsuste tegemisel. Need leiud kinnitavad aju arengu olulisust varajases eas.
Varem oleme rääkinud inimese vaimse tugevuse märkidest. Vaadake, kas teil on need märgid olemas? Kui mitte, siis on aeg mõelda, kuidas neid arendada ja muutuda paremaks inimeseks.
