Südamehaigused on tänapäeval kõige levinumad mitte ainult Eestis, vaid kõikides arenenud riikides. Kõrge stressitase, ülekoormused tööl ja istuv eluviis mõjutavad meie tervist negatiivselt. Siin on mitu asja, mida kardioloogid soovitavad mitte teha, kui soovite oma südame tervet hoida.
Liikumine ja füüsiline aktiivsus
Kardioloogide sõnul ei ole südamehaiguste ennetamisel niivõrd oluline füüsilise aktiivsuse intensiivsus kui selle regulaarsus. Uuringud näitavad, et tervislikuks püsimiseks tuleb aktiivselt liikuda vähemalt 3-4 tundi nädalas. Kahjuks liigub vaid 30 protsenti täiskasvanutest rohkem kui üks kord nädalas.
Eksperdid rõhutavad, et ükskõik milline liikumine – kõndimine, jalgrattasõit, tantsud, ujumine või rulluisutamine – on tervisele kasulik. Inimesele on vajalik mõõdukas koormus, aktiivselt tuleb liikuda vähemalt 30 minutit iga päev. Üks kord nädalas toimuv treening ei kaitse südant.
Isegi lühikesed, mõne minuti pikkused kõrge intensiivsusega harjutused päeva jooksul võivad vähendada südameinfarkti või insuldi riski kuni 30 protsenti. Need numbrid kinnitavad, et iga harjutusminut on väärtuslik ja oluline investeering südame tervisesse. Teadlased soovitavad kaasata treeningusse lähedasi või sõpru, kes annavad tuge ja inspiratsiooni.
Kõrgvererõhuga patsientide erinõuded
Kõrgvererõhuga patsientidele soovitatakse regulaarselt teha mõõduka koormusega anaeroobseid treeninguid 30–60 minutit 5–7 korda nädalas. Uuringud näitavad, et treeningu ajal võivad nii ülemine kui alumine vererõhk langeda keskmiselt 2–3 ühiku võrra. Mõnede uuringute kohaselt võib langus olla isegi 5–7 ühikut, mis aitab kaasa vererõhu paremale kontrollile.
Hüpertoonilistele nõustatakse pidada mitte ainult päevikut, kuhu märkida oma vererõhku, vaid ka liikumispäevikut. Arstil või õel on lihtsam anda patsiendile soovitusi, lähtudes nende päevikute kirjetest. Arsti vastuvõtule minnes tuleb need kindlasti kaasa võtta.
Toitumine ja kaalukontroll
Uuringud näitavad, et Eestis on igal teisel keskealise elanikul ülekaal, igal kümnendal on rasvumine. Liigne kaal suurendab infarkti, südamepuudulikkuse, südamerütmihäirete ja insuldi tekkeriski. Lisaks tekib suurema kehakaaluga inimestel sagedamini diabeet ja kõrgvererõhutõbi.
Viimastel aastatel pööratakse üha rohkem tähelepanu sellisele riskitegurile nagu kõhupiirkonna rasvumine. Seetõttu on oluline mitte ainult kehamass, vaid ka vööümbermõõt. Kui vööümbermõõt on meestel üle 102 cm ja naistel üle 88 cm, on südame-veresoonkonna haiguste risk suurem.
Tasakaalustamata ja vale toitumine võib suurendada kehakaalu, tõsta vererõhku ning suurendada veresuhkru ja lipiidide taset veres. Kõik eelpool nimetatu on olulised riskitegurid südamearütmia tekkeks. Oluline on järgida toitainete õiget tasakaalu toidus ja hoolitseda toidu mitmekesisuse eest.
Kolesterooli kontroll
Kolesterool on iga inimese veres olemas ja vajalik meie organismi normaalse funktsioneerimise jaoks. Siiski soodustab liiga kõrge kolesteroolisisaldus veresoonte ummistumist ja on peamine riskitegur südame-veresoonkonna haiguste tekkeks. Kõigil meil on veres kolesterool, kuid kindlasti tuleks vaadata “hea” ja “halva” kolesterooli taset eraldi.
“Halva” kolesterooli tase täiskasvanul peaks olema alla 3 mmol/l, “hea” kolesterooli tase peaks olema üle 1 mmol/l meestel ja üle 1,2 mmol/l naistel. Naistel on tavaliselt kõrgem “hea” kolesterooli tase, kuna seda mõjutavad naissuguhormoonid. Oluline on meeles pidada, et need näitajad on üldised soovitused ja arst võib soovitada madalamaid kolesterooli sihttasemeid sõltuvalt individuaalsest tervisseisundist.
Kahjulikud harjumused ja stressitegurid
Kahjulikke tegureid tuleb kindlasti kõrvaldada: sigaretid, vape, alkohol, narkootikumid, energiajoogid. Need ained kahjustavad otseselt südame-veresoonkonda ja suurendavad märkimisväärselt haiguste tekkeriski. Tubakasaadused põhjustavad veresoonte kahjustusi ja ateroskleroosi kiirendumist.
Alkoholi liigkasutamine mõjutab südamerütmi ja võib põhjustada südamelihase kahjustusi. Energiajoogid sisaldavad suures koguses kofeiini ja teisi stimulante, mis võivad esile kutsuda südamerütmihäireid. Nende ainete vältimine on üks olulisemaid samme südame tervise säilitamisel.
Stress ja une kvaliteet
Stressitase paljudel inimestel Eestis on endiselt märkimisväärselt kõrgem kui stabiilse arenguga riikides. Inimesed kurnata end tööga, muretsevad liiga palju ja pingutavad üle – see kahjustab tervist. Oluline on tasakaal töö ja puhkeaja vahel.
Hea uni, korralik puhkus ja stressi vältimine on südame tervise jaoks hädavajalikud. Pidev stress tõstab vererõhku ja suurendab südame koormust. Kvaliteetne uni aitab organismil taastuda ja vähendab stressihormooni taset veres.
Ennetamine ja tervisekontroll
Haiguste ennetamine on arstide ja õdede töö lahutamatu osa. 2006. aastal töötati koostöös Eesti Perearstide Seltsiga välja arstide tulemustasu süsteem, mille olulisim osa on ennetustöö. Selle käigus jälgitakse krooniliste haigustega patsiente.
Erilist tähelepanu pööravad perearstid kõrgvererõhutõve, II tüüpi diabeedi, kilpnäärme talitlushäiretega patsientidele. Samuti patsientidele, kes on läbi põdenud müokardiinfarkti. Regulaarne tervisekontroll võimaldab varakult avastada probleeme ja alustada õigeaegset ravi.
Oluline on teada oma tervise näitajaid, eriti vere kolesteroolisisaldust, mis on südame tervise esimene näitaja. Liiga kõrge “halva” LDLP kolesterooli tase soodustab veresoonte ummistumist. Regulaarne kontrollimine aitab hoida näitajaid normi piires.
Varem rääkisime sellest, mis juhtub, kui kaotada vaid 5% oma kehakaalust. Kuidas see mõjutab tervist ja enesetunnet? Kas see tõstab enesehinnangut? Tegelikult on sellest väga palju kasu.
