Kadakas on Eestimaa looduses laialt levinud igihaljaste põõsaste või puude liik, mis on eriti arvukas Saaremaal. Need väikesed tumesinised marjad on juba sajandeid olnud hinnatud nii toiduvalmistamisel kui ka rahvameditsiinis. Kadakamarjad sisaldavad rikkalikult eeterlikke õlisid, vitamiine ja mineraalaineid, mis annavad neile unikaalsed raviomadused.
Mis taim on kadakas?
Kadakas (Juniperus communis) on aeglaselt kasvav okaspuu, mis võib elada mitusada aastat. See vastupidav taim eelistab kasvada päikselistes kohtades ja saab hästi hakkama ka kehvema mullaga. Kadaka kõrgus võib ulatuda mõnest meetrist kuni kümne meetrini.
Kadakat on lihtne ära tunda tema hallika värvusega okaste ja sinakasmustate marjade järgi. Tegelikult ei ole need marjad botaanilises mõttes marjad, vaid käbid, mis valmivad kolme aasta jooksul. Noored marjad on rohelised, küpsedes muutuvad nad sinakasmustaks ja omandavad iseloomuliku aroomi.
Millised on kadakamarjade kasulikud omadused?
Kadakamarjad on tõelised looduslikud vitamiinipommid, mis sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke ühendeid. Need marjad tugevdavad immuunsüsteemi, parandavad seedimist ja aitavad võidelda põletike vastu. Kadakamarjade antibakteriaalsed omadused teevad neist suurepärase looduliku ravimi erinevate haiguste vastu.
| Vitamiin/mineraal | Sisaldus 100g kohta |
|---|---|
| C-vitamiin | 29 mg |
| A-vitamiin | 98 IU |
| E-vitamiin | 0.4 mg |
| Kaltsium | 116 mg |
| Raud | 1.7 mg |
| Magneesium | 39 mg |
Lisaks sisaldavad kadakamarjad ka terpeneene, flavonoide ja eeterlikke õlisid, mis annavad neile põletikuvastased ja antimikroobsed omadused. Need ühendid aitavad leevendada hingamisteede probleeme ja parandavad üldist tervist.
Millal korjata kadakamarju?
Kadakamarjade korjamiseks on parim aeg sügis, kui marjad on muutunud sinakasmusaks. Korjama peaks ainult täiesti küpseid marju, mis on pehmed ja mahlased. Marjad peaksid olema ühtlase tumeda värviga ja veidi läikivad.
Marju tuleks korjata kuiva ilmaga ja eelistada looduslikult puhtaid alasid, mis asuvad eemal teedest ja tööstuspiirkondadest. Korjates tuleks vältida marjade muljumist ja hoida neid õhukeses kihis, et vältida hallitamist. Kindlasti tasub meeles pidada, et rohelisi ja poolküpseid marju ei tohiks korjata.
Kuidas kasutada kadakamarju?
Kadakamarjadest saab valmistada mitmeid raviomadusi omavaid tõmmiseid ja leotisi. Sapierituse soodustamiseks võib valmistada tõmmise: 10 g purustatud kuivatatud marju tuleb valada üle klaasitäie keeva veega, lasta jahtuda ja kurnata. Seda võetakse pool klaasi kolm korda päevas enne sööki.
Külmetushaigustega seotud köha, mädase pleuriidi ja kopsupõletiku raviks sobib marjade keedis. Üks supilusikatäis kuivatatud marju valatakse üle kahe klaasi keeva veega, keedetakse 20 minutit, kurnatakse ja lisatakse keedetud vett algse koguseni. Seda võetakse üks supilusikatäis kolm korda päevas.
Farüngiidi korral võib kurku loputada tõmmisega: 10 g purustatud kuivatatud marju valatakse üle klaasitäie keeva veega, lastakse jahtuda ja kurnatakse. Sama tõmmist võib kasutada ka stomatiidi korral suuloputuseks.
Kuidas kadakamarju säilitada?
Kadakamarju on võimalik säilitada mitmel erineval viisil, et nende raviomadused püsiksid võimalikult kaua. Kõige tavalisem meetod on marjade kuivatamine, mille järel tuleb neid hoida õhukindlas anumas pimedas ja jahedas kohas.
Värskeid marju võib ka sügavkülmutada, mis aitab säilitada nende raviomadustest maksimumi. Marju tuleks külmutada ühe kihina ja alles pärast külmumist panna säilituskarpi või -kotti. Nii säilivad marjad hästi kuni aasta.
Marjadest võib valmistada ka moosi või siirupit, mis on samuti hea võimalus nende säilitamiseks. Sellisel kujul säilivad marjad hästi ja neid on mugav kasutada ravieesmärkidel või toiduvalmistamisel.
Kadakamarjad on väärtuslik loodusvara, mis pakub mitmekülgseid võimalusi tervise toetamiseks ja haiguste raviks. Õigel kogumisel ja säilitamisel püsivad nende raviomadused pikka aega, võimaldades kasutada neid aastaringselt. Oluline on meeles pidada, et nagu iga ravimtaimega, tuleb ka kadakamarjade kasutamisel järgida soovitatud koguseid ja vajadusel konsulteerida arstiga.
