Rongiga Tallinnast Vilniusesse? Jah, nüüd on see võimalik, kuid mitte päris nii, nagu Rail Baltica visioon ette näeb. Marsruut Tallinn-Riia-Vilnius vajab kahte ümberistumist ja reis kestab umbes 10 tundi. Siiski on see huvitav võimalus läbida kogu Baltikum ja nautida rongireisi võlusid.
Kuidas rongireis läbi Baltikumi toimub?
Reis algab Elroni rongiga Tallinnast, kuid lõpeb juba Valga jaamas, kuna Eesti rongid ei ületa piiri. Valgas tuleb ümber istuda Läti rongile, mis viib Riiga, kust saab jätkata teekonda otse Vilniusesse. Iga marsruudi osa eeldab eraldi piletit, mis tuleb soetada ette, sest pileteid jagub sageli vaid kiirematele.
Kuigi otseliini puudumine võib olla pettumus, ei ole see Eesti rongireisijale uus kogemus. Alates 2020. aastast, mil viimane rong Moskvasse lõpetas, on Eesti rongiliiklus piirdunud kodumaaga. Nüüd pakutav võimalus, isegi kahe ümberistumisega, on samm edasi.
Kui kaua reis kestab ja mis see maksab?
Tallinnast Vilniusesse rongiga jõudmine võtab aega umbes 10 tundi, mis on sama palju kui Flixbusi otsereisil. Kuid erinevalt bussist nõuab rong kaks ümberistumist – Valgas ja Riias. Bussiga reisides on teekond mitte ainult lihtsam, vaid ka odavam: rongipiletid maksavad kokku üle 50 euro, samas kui bussisõit on ligi poole soodsam.
Reisijatele, kes plaanivad rongireisi, on varajane piletite ostmine hädavajalik. Näiteks pileti Tallinnast Valka saab umbes 30 euroga, aga edasi Vilniusesse võib hind tõusta üle 50 euro. Kui piletid jäävad ostmata, võib juhtuda, et Läti rongid on täis ja edasi ei saagi. Kuid esimesel päeval sõitsid rongid siiski peaaegu tühjad ning peamised reisijad olid ajakirjanikud ja liinioperaatorite esindajad.
Kas rongiga saab jalgratast kaasa võtta?
Jalgrattasõpradele on uue marsruudi tingimused veel ebaselged. Elroni kodulehe andmetel ei ole võimalik jalgratast kaasa võtta rongile, mis viib Tallinnast Valgasse. See teeb planeerimise keeruliseks neile, kes soovivad Balti riikide looduskauneid teid kahel rattal avastada.
Kuigi rattareeglid on praegu piiravad, on lootust, et edaspidi muutuvad need sõbralikumaks. Baltimaade ühised rongiühendused võiksid tulevikus hõlbustada ka jalgratturite liikumist, sest piirkond sobib ideaalselt aktiivse puhkuse harrastamiseks.
Kas autoga on parem?
Kuid kas uus raudteeliin on nii konkurentsivõimeline? Näiteks, autoga reisides on võimalik vältida rongigraafikute ja ümberistumiste stressi. Kui reisid pere või sõpradega, on auto reisimiseks sageli ka odavam – kütusekulud jagunevad ja pagasiruumi mahub kõik vajalik. Lisaks on võimalik peatuda igas huvipunktis ja teha reisi täpselt enda soovide järgi.
Rongireis sobib pigem neile, kes eelistavad aeglast ja rahulikku reisi. Kuid suuremale seltskonnale jääb auto Balti seiklusteks praktilisemaks valikuks. Kütusehindade ja rongipiletite võrdlus kinnitab, et autoga liikumine on sageli soodsam ja mugavam.
Kas tulevikus on oodata muutusi parema poole?
Tulevikus lubatakse kiirrongiga läbida Baltimaid vähem kui nelja tunniga. Rail Baltica projekt peaks valmima 2030. aastaks, kuid arvestades praeguseid takistusi, tasub valmis olla hilisemateks tähtaegadeks. Võimalik, et kiire rongiühendus muutub reaalsuseks hoopis 3030. aastal.
Praegu on Eesti rongireisija jaoks alternatiivideks kannatlikkus ja huumorimeel. Kuigi marsruut Tallinnast Vilniusesse vajab kahte ümberistumist, on see siiski uus võimalus nautida rongireisi ja avastada Balti riike.
