Läti on Eesti lähim naaber, kuhu eestlased armastavad tihti reisida. Selle põhjuseks on nii riigi rikkalik ajalugu, kaunis loodus kui ka taskukohased hinnad. Samuti on Läti oluline kaubanduspartner ja kultuuriline kaaslane, kellega jagatakse ühist ajalugu ja piirialasid.
Ajalugu: rikkalik minevik ja iseseisvuse taastamine
Läti alad on asustatud juba umbes 10 000 aastat. Keskajal kuulusid need Läänemere idakaldal asuvad alad paljudele riikidele, sealhulgas Liivi ordule, Poola-Leedule ja Rootsile. 18. sajandil liideti Läti Venemaa Keisririigiga, kuid iseseisvus kuulutati välja 18. novembril 1918.
Nõukogude Liidu koosseisu kuulus Läti aastatel 1940–1991, kuni ta taas iseseisvus. Nõukogude perioodil oli Läti üks tähtsamaid tööstuskeskusi, kus toodeti näiteks mikrobusse RАF ja diisel- ja elektrironge, mida kasutati ka Eestis. 1. mail 2004 liitus Läti Euroopa Liiduga, mis tõi kaasa olulised muutused majanduses ja poliitikas.
Kultuur: laulud, traditsioonid ja köök
Läti kultuuris mängivad olulist rolli muusika ja rahvapärimus. Iga viie aasta tagant toimuv Laulu- ja Tantsupidu on rahvuslik uhkus, mis ühendab tuhandeid lauljaid ja tantsijaid. Tuntud on ka Līgo ehk jaanipäev, mida tähistatakse Lätis traditsiooniliste laulude, tantsude ja lõkkeõhtutega.
Läti köök on mõjutatud kohalikest traditsioonidest, rõhudes lihtsatele, kuid toitvatele roogadele. Tüüpilised toidud sisaldavad musta leiba, seapraadi ja erinevaid piimatooteid. Samuti on populaarsed suitsukala ja Läti traditsioonilised õlled.
Demograafia ja keel
Lätis elab umbes 1,9 miljonit inimest. Peamised rahvusrühmad on lätlased (62%), venelased (25%) ning väikesed vähemusrahvused, nagu valgevenelased ja ukrainlased. Riigikeel on läti keel, kuid vene keel on laialt kasutusel, eriti linnades. Turismisektoris kasutatakse sageli ka inglise ja saksa keelt.
Geograafia: loodus ja piirialad
Läti geograafiat iseloomustavad metsad, jõed ja rannikuäärsed alad. Riias asub Gauja rahvuspark, kus on maalilised orud ja ajaloolised lossid. Samuti on tähelepanuväärne Läti ja Eesti jagatud linn Valga-Valka, mis elab hüüdlausega „Üks linn, kaks riiki“.
Populaarsed kuurordid, nagu Jurmala, pakuvad võimalusi rannapuhkuseks ja spaaelamusteks. Riias asuv Liivi laht on armastatud supluskoht nii kohalike kui ka turistide seas.
Majandus: osturalli ja tööstuse minevik
Läti majandus on viimastel aastakümnetel kasvanud tänu Euroopa Liidu toetustele ja kaubandusvõimalustele. Aktsiisipoliitika tõttu on alkoholi ja kütuse hinnad Lätis madalamad kui Eestis, mistõttu eestlased sõidavad sinna sageli sisseoste tegema.
Nõukogude ajal oli Läti tuntud oma tööstustoodangu poolest. Lisaks mikroautodele RAF toodeti Riias ka raadiod, telefonid VEF tehases, mida eksporditi üle Nõukogude Liidu. Kosmeetikatoodete bränd Dzintars on samuti ajalooline näide Läti tööstuse edust.
Turismi sihtkohad ja vaatamisväärsused
Riia, Läti pealinn, on UNESCO maailmapärandi nimekirjas oma ainulaadse juugendstiili arhitektuuri poolest. Muud olulised sihtkohad on Rundāle loss, Turaida loss Siguldas ning Gauja rahvuspark.
Loodusfännidele pakub Läti mitmekesiseid võimalusi matkadeks ja loodusfotograafiaks. Pühakoda Gutmani koobas ja Liivi laht on vaid mõned näited riigi kaunist loodusest.
Kaitsevägi ja NATO liikmelisus
Pärast taasiseseisvumist on Läti panustanud oma kaitsejõudude ülesehitamisse. Riigi armee koosneb maavägedest, mereväest ja õhuväest. Läti on NATO liige alates 2004. aastast ning teeb aktiivselt koostööd teiste liikmesriikidega oma julgeoleku tagamiseks.
Läti on riik, mis ühendab rikkaliku ajaloo, kauni looduse ja huvitava kultuuri. Eesti ja Läti tihedad sidemed muudavad selle meie jaoks eriti eriliseks sihtkohaks. Olgu see ostureis, kultuuriavastus või loodusmatk — Lätis on midagi igale maitsele.
