Vastlapäev, mis on Eestis tuntud ka kui lihaheitepäev, pudrupäev või liupäev, märgib talvise lõbutsemise ja lustimise aega. See on päev, mis tähistab talviste pidustuste lõppu ja suure paastuaja algust enne kevadisi ülestõusmispühi. Vastlapäev on täis rõõmu, traditsioone ja muidugi maitsvat toitu. See on aeg, mil inimesed saavad kokku, et üheskoos veeta aega, liugu lasta ja pidutseda.
Vastlapäeva tähendus eestlaste jaoks
Vastlapäev on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev. See on viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat seitsmenädalast suurt paastu. Selle päeva tähistamise kombed ja tavad on aga palju vanemad kui kristlus Eestis, ulatudes tagasi eelkristlikku aega.
Eestlaste jaoks on vastlapäev olnud läbi aegade oluline tähtpäev, mis tähistab mitte ainult paastueelse viimase päeva, vaid on ka sügavalt juurdunud rahvakalendri sündmus, täis rõõmu, mänge ja kombeid. See päev on oluline ka põllumajanduslikus kalendris, kus traditsioonid ja rituaalid on seotud saagiõnne ja viljakusega. Vastlapäeva peetakse ka talvise lõbutsemise lõpetamiseks.
Mida tehti vastlapäeval vanal ajal
Vastlapäeval oli kombeks liugu lasta, mis on üks vanimaid ja levinumaid vastlapäevakombeid Eestis. Vanarahvas uskus, et mida pikem liug, seda parem saak – eriti lina- ja kanepikasvu puhul. Lisaks liulaskmisele oli vastlapäeval tavaks pidada erinevaid jõumänge, laulda ja pidutseda.
Kelgutamine ja vastlaliugu laskmine sümboliseerisid talve lõppu ja kevade tulekut, ennustades samal ajal linasaagi head õnne. Traditsiooniline vastlatoit – hernesupp ja seajalad – peegeldas talvist toitumist ja valmistumist eelseisvaks paastuajaks.
Vastlapäeva traditsioonid ja toidud
- Liulaskmine: üks vanimaid vastlapäeva kombeid. Usuti, et mida pikem liug, seda pikemaks kasvavad suvised linad ja seega parem saak. Liulaskmine sümboliseerib ka talve lõppu ja kevade algust.
- Hernesupp ja seajalad: traditsiooniline vastlapäeva toit. Hernesupp viitab viljakusele ja seajalad olid talvise toiduvaru osa, mida vastlapäeval enne paastu söödi.
- Vastlakuklid vahukoorega: kuigi see komme on uuem, on vahukoorega vastlakuklid saanud vastlapäeva lahutamatuks osaks, pakkudes magusat naudingut sel erilisel päeval.
- Kelgutamine: kelgutamine on olnud vastlapäeva oluline osa, pakkudes lõbu nii lastele kui täiskasvanutele. See on ka viis, kuidas pered ja sõbrad saavad koos aega veeta.
- Vastlaliug ja linaõnne loitsimine: vanarahvas uskus, et liugu lastes ja linaõnne loitsides saab mõjutada linakasvu. Mida pikem liug, seda pikem ja parem lina saak.
- Vastlavurr: traditsiooniliselt valmistati vastlavurre seajalakontidest. Usuti, et vurri undamine peletab eemale kurjad vaimud. Tänapäeval tehakse vurre ka muudest materjalidest.
- Juuste kammimine ja lõikamine: vastlapäeval oli tavaks juukseid kammida ja lõigata, et need kasvaksid pikad ja tihedad. See komme sümboliseerib uuenemist ja kasvu.
- Rammusa ja rasvase toidu söömine: enne paastuaja algust söödi vastlapäeval rammusat ja rasvast toitu, et varuda energiat eelseisvaks paastuajaks.
- Paelapunumine ja nööri keerutamine: naistetööd olid vastlapäeval keelatud, kuid paelapunumine ja nööri keerutamine olid lubatud, viidates kevadele ja uuele kasvule.
- Mängud ja võistlused: vastlapäeval korraldati erinevaid mänge ja võistlusi, sealhulgas jõukatsumisi ja kelgutamisvõistlusi, et tähistada koosolemist ja lõbusat meeleolu.
- Külas käimine ja külaskäigud: vastlapäeval oli kombeks külastada sõpru ja sugulasi, et koos aega veeta ja pidutseda. Mõnel pool peeti oluliseks ka kaugematele külastele külla minna, uskudes, et see toob hea õnne.
- Kada ajamine või metsiku viimine: mõnedes piirkondades oli vastlapäeval kombeks viia õlgest või kaltsudest tehtud kuju (kada või metsik) kodust eemale, et eemaldada halvad vaimud ja tagada hea saak.
Vastlapääiv tähistatakse tänapäeval laialdaselt temaatilistel laadadel. Kuid kõige huvitavam püha, mis võimaldab sukelduda vanadesse eesti traditsioonidesse, toimub Tallinnas Vabaõhumuuseumis. Astuge sisse!
Vastlapäev Eestis elavate venelaste seas
Eestis elavate venelaste seas on vastlapäeva tähistamine seotud eelkõige võinädala ja Maslenitsa traditsioonidega, mis on pühendatud talve hüvastijätule ja kevade tervitamisele. Sellel ajal on kombeks süüa pannkooke, mis sümboliseerivad päikest ja valgust, ning pidada maha rõõmsaid talviseid pidustusi. Võinädal lõppeb andeksandmise pühapäevaga, mis on ettevalmistus paastuajaks ja aeg leppimiseks ning andestamiseks.
Vastlapäev on rikas erinevate kommete ja traditsioonide poolest, mis peegeldavad meie esivanemate eluviisi, uskumusi ja toitumisharjumusi. Tänapäeval jätkub vastlapäeva tähistamine rõõmu ja ühtekuuluvustundega, tuues kokku nii noori kui vanu, et üheskoos nautida talvist lõbu ja valmistuda kevadeks.
