Jõulud on kohe ukse ees, ja mis oleks parem aeg meenutada selle imelise püha rikkalikke traditsioone ja tavasid Eestis. Siinset jõuluaega tähistatakse ainulaadselt, sidudes kristlikud kombed ja rahvapärimuse. Eesti sõna „jõulud“ pärineb muistsest skandinaavia sõnast „jól“, mis tähistas talvist pööripäeva ja valguse tagasitulekut.
Tänapäeval kannavad Eesti jõulutraditsioonid endas nii mineviku hõngu kui ka kaasaegseid jõulurõõme. Uurime lähemalt, kuidas jõuluaega Eestis varem tähistati ja kuidas seda tehakse tänapäeval.
Jõulude ajalugu ja tähendus
Enne kristluse levikut tähistasid eestlased talvist pööripäeva kui valguse võitu pimeduse üle. See oli aeg, mil loodeti head saaki, pereõnne ja tervist. 13. sajandil jõudis kristlus Eestisse, ja paganlik „jól“ sai uue tähenduse kui Jeesuse sünnipäeva tähistamine, kuid paljud vanad tavad jäid alles.
Püha ettevalmistused algasid juba päevi enne jõule. Inimesed koristasid põhjalikult kodu, lõpetasid kõik tööasjad ja valmistasid rikkaliku jõululaua. Nõnda loodeti uueks aastaks rahu ja küllust.
Kodukaunistused ja ettevalmistused
Üks vanimaid Eesti jõulukombeid oli õlgede toomine tuppa. Õled laotati põrandale, sest need sümboliseerisid soojust, kaitset ja ühendust loodusega. Lisaks meisterdati õlgedest loomi, tähti ja muid kaunistusi, mis riputati nähtavale kohale, et tuua koju õnne.
Tänapäeval on jõulukuusk tähtsaim sümbol. Esimene avalik jõulukuusk püstitati Tallinnas Raekoja platsile 1441. aastal. Kuuse ehtimine levis aga laiemalt alles 19. sajandi keskel. Alguses kaunistati seda küünalde ja õlgedest ehetega, kuid nüüd lisatakse säravaid kuulikesi ja valgusketti.
Jõululaud läbi aegade
Eestlaste jõululaud on alati olnud rikkalik. Traditsioonilised toidud hõlmavad verivorsti, ahjuliha, hapukapsast ja keedetud kartulit. Erilise koha laual hõivas jõululeib, mis sümboliseeris küllust ja kodurahu. Lisaks pakuti jõulude ajal koduõlut, mida nimetati jõulukahiks.
Magusate toitude hulgas on piparkoogid erilisel kohal. Neid kasutatakse nii maiustamiseks kui ka kaunistuste valmistamiseks. Kuum hõõgvein ehk glögi sobib ideaalselt jõuluõhtusse, tuues soojust ja maitseelamust.
Jõulusaun ja esivanemate austamine
Jõululaupäeva õhtu algas saunaga, mis tähistas vaimset ja füüsilist puhastumist. Saun oli oluline rituaal, mis andis hea alguse uuele aastale. Pärast sauna mängiti traditsioonilisi mänge ja ennustati, mida uus aasta toob.
Eestlased austasid jõulude ajal ka esivanemaid. Laud kaeti õhtul rikkalikult ja jäeti toit ööseks lauale, et esivanemate hinged saaksid tulla ja peret õnnistada. Küünalde süütamine oli oluline osa sellest rituaalist, mis lõi maagilise atmosfääri.
Kaasaegsed jõulukombed Eestis
Tänapäeval tähistatakse jõule Eestis lisaks perepühale ka avalike ürituste ja traditsiooniliste laatadega. Tallinna Raekoja platsil asuv jõuluturg on maailmas tuntud oma erilise atmosfääri ja kvaliteetsete käsitööesemete poolest. Külastajad saavad nautida traditsioonilist eesti toitu, osta kohalikke kingitusi ja imetleda jõulukuuske.
Laste jaoks on jõulude keskne tegelane Jõuluvana, kellele loetakse salme ja lauldakse laule. Päkapikud, kes toovad detsembris sussi sisse väikeseid kingitusi, hoiavad aga laste seas jõuluootust.
Jõulude rahu ja valgus
Jõulud on Eestis aeg, mil inimesed peatuvad ja võtavad hetke mõtisklemiseks. Paljud külastavad kirikut jõululaupäeval, et osa saada rahu ja rõõmu sõnumist. Samuti süüdatakse kalmistutel küünlaid, meenutades lahkunuid.
Eesti jõulutraditsioonid, kus põimuvad mineviku kombed ja tänapäeva rõõmud, loovad erilise atmosfääri. See on aeg, mil valgus, rahu ja soojus ühendavad inimesi, tuues kaasa lootust ja rõõmu kogu järgnevaks aastaks.
