Linnas elavad metsloomad näitavad üllatavaid kohastumisvõimeid urbaniseeritud keskkonnaga. Uus uurimus, mis avaldati ajakirjas Frontiers in Ethology, kinnitab seda teesi röövlindude näitel. Ameerika teadlane Vladimir Dinets Tennessee Ülikoolist jälgis kahe aasta jooksul kullide käitumist linnatänavatel.
Kuidas kull kasutab valgusfoore oma kasuks?
Teadlane märkas, et kullid kasutavad varitsusvarjupaigana autojärjekorda, kui need peatuvad punase tule tõttu. Jahipaigale saabudes istus kull tee ääres oleva puu alumisele oksale ja hakkas jälgima lähimat ristmikku. Kui valgusfoori ees peatusid autod, varjasid need enda taha kõnniteel olevad tuved ja varblased.
Kõige huvitavam toimus järgmisena: teatud hetkel aktiveerus valgusfoori helisignaal, mis saadab jalakäijatele rohelist tuld. Kull orienteerus just selle signaali järgi, tõusis oksalt ja lendas tema jaoks nähtamatu saagi suunas. Manööverdades autode vahel, ründas kull ootamatult midagi kahtlustamatuid tuvesid või varblasi.
Intellektuaalne saavutus ja kohastumine
Teadlase arvates jahitas sellel ristmikul üks ja sama kull. Dinetsi hinnangul õppis lind mitte ainult hästi orienteeruma linnakeskkonnas, vaid mõistis ka seost valgusfoori heli, autojärjekorra ja oma nähtamatuse vahel.
“Kirjeldatud käitumine on muljetavaldav intellektuaalne saavutus, mis suurel määral selgitab liigi võimet edukalt koloniseerida nii ebatavalist ja ohtlikku keskkonda nagu linnamaastik,” rõhutas uurija.
Olemasolev intellekt versus uus areng
Uurija arvates eksisteeris see intellekt tõenäoliselt juba varem, mitte ei arenenud uutes tingimustes. See näitab, et linnuloomadel on olemas vajalikud vaimsed võimed keeruliste keskkondlike väljakutsete lahendamiseks. Kullide edu linnakeskkonnas tuleneb nende võimest kasutada olemasolevaid kognitiivseid oskusi uudses olukorras.
Varem oleme rääkinud sellest, miks põdrad ja hirved heiskavad sarved, aga lehmad mitte. Selgub, et kõik sõltub nende elukeskkonnast. Kuid huvitav on see, et kunagi oli aeg, mil ka lehmad vahetasid sarvi?
