Rahvapärimuse järgi võib krokodill elada 120 aastat, ilma ühtegi märki vananemisest näitamata. Mõned arvavad, et need iidsed roomajad võivad elada isegi kuni 200 aastat, jäädes samal ajal aktiivseks küttijaks. Austraalias räägitakse legendaarsest isaskrokodillist, kelle kolju seest leiti Esimese maailmasõja aegne kuul. Kas need väited vastavad tõele või on need lihtsalt müüdid, mida korduvalt edasi jutustatakse?
Kui kaua krokodillid tegelikult elavad?
Krokodillidel puudub bioloogiline vanusemõõdik, nagu näiteks puude aastarõngad või kilpkonnade kilbimustrid. Teadlased peavad nende vanust määrama kaudselt – keha suuruse, käitumise ja vanade märgiste jälgede järgi. See loob müütide tekkimiseks soodsa pinnase.
Zooloogide andmetel elavad krokodillid looduses keskmiselt 60-80 aastat. Vangistuses võivad nad elada kauem, kui neid ei vaeva nälg või igavus. Rekordilised pikaealisuse juhtumid krokodillidel on haruldased ja enamasti kaasnevad nendega märkused – jutt käib vanusetest kuni 100 aastat ja veidi enam.
Kõige kuulsam pikaealine krokodill on merekrokodill nimega Cassius, kes elas Austraalias. Teda püüti 1984. aastal Põhjaterritooriumi Finnissi jõel pärast rida rünnakuid kariloomadele ja paatidele. Alates 1987. aastast elas Cassius Green Islandi looduskaitsealal, kus temast sai kohalik kuulsus.
Märkimisväärne lugu on ka Eestis: Tallinna loomaaias elas krokodill nimega Vanamees. Ta elas 61 aastat ja suri 2024. aasta märtsis. Loomaaia töötajad kinnitasid, et Vanamees suri just vanaduse tõttu.
Rekordilised eluead ja müüdid
2011. aastal pääses Cassius Guinnessi rekordite raamatusse kui suurim vangistuses elav krokodill: tema keha pikkus oli 5,48 meetrit ja kaal umbes tonn. Cassius suri 2. novembril 2024. aastal. Ekspertide hinnangul oli ta surma hetkel üle 110 aasta vana.
Müüt “igavesest krokodillist” on liialdus. Kuid nendel roomajatel on tõepoolest midagi erilist – nad vananevad teisiti kui imetajad. Nad jätkavad kasvamist kogu elu vältel, kuid vanusega muutub see protsess üha aeglasemaks.
Krokodill on olend, kes on üle elanud dinosaurused ja jäänud ellu samades vetes, kus on vahetunud impeeriumid. Kuid vananemine jõuab ka temani, kuigi teistmoodi kui meil. Vanusega krokodill jätkab kasvamist, kuid väga aeglaselt – pärast 30-40 aastat ta peaaegu et ei kasva.
Mis juhtub krokodilliga vanaduses?
See pole enam see kiiresti kasvav noor, vaid pigem küps raskekaallane, kes on poole sajandi jooksul “juurde võtnud”, kuid mitte oluliselt. Tema süda, maks ja neerud töötavad stabiilselt, kui ta on terve. Tal puudub “pensionipõlve etapp”, nagu imetajatel.
Tema hambad vahetuvad tõepoolest elu jooksul, kuid vanaduses see protsess aeglustub. Mõnikord lakkavad nad lihtsalt kasvamast – ja siis muutub jahtimine üha raskemaks. Järk-järgult väheneb ka aktiivsus.
Vana krokodill pole enam see välkkiire tapja, kes ta oli nooruses. Ta jahib harvemini, liigub ettevaatlikumalt ning valib saagiks sagedamini kala, linde või isegi raipeid – midagi kergemat. Juhtub ka nii, et eakad isendid lihtsalt kaovad vaateväljast.
Eakate krokodillide käitumine
Nad matavad end mutta, lõpetavad jahtimise, ei osale võitlustes ja sisuliselt lülitavad end elust välja. Just sellised juhtumid ongi sünnitanud legende krokodillidest, kes justkui ei suregi, vaid otsustavad ise, millal lahkuda.
Krokodill on üks planeedi sitkemaid kiskjaid. Ta võib tõepoolest elada aastakümneid, säilitada aktiivsuse ja jääda ohtlikuks. Kuid ta ikkagi vananeb.
Müüdid 200-aastastest krokodillidest tavaliselt faktidega ei kinnitata. Kuid 80 aastat aktiivset elu soodes, kus kõik jahivad kõiki – see on juba kangelastegu. Eriti kui arvestada, et ta elab üle üleujutused, kaklused, põuad ja üsna tõenäoliselt mõne valitseja.
Nii et kui keegi ütleb: “Krokodill elab, kuni kasvab”, võite naeratusega täpsustada: “Ja ta kasvab täpselt seni, kuni jõuab teiste krokodillide hammaste eest kõrvale põigelda”. Krokodill muutub küll aeglaselt, kuid lõpuks tuleb ka temal oma aeg looduses.
Varem oleme teile rääkinud huvitavaid fakte nahkhiirte kohta. Kas teadsite, et nad on levinud Eestis ja elavad isegi Tallinnas? Millest nad toituvad ja miks on nendega seotud nii palju müstikat?
