Sooda on koduses majapidamises laialdaselt kasutatav vahend, kuid vähesed teavad, et olemas on kahte tüüpi soodat: söögisooda ja pesusooda. Kuigi neil on sarnane välimus, on nende omadused ja kasutusalad oluliselt erinevad. Kas teadsid, et vale sooda kasutamine võib põhjustada soovimatuid tulemusi?
Mis vahe on söögisoodal ja pesusoodal?
Söögisooda, tuntud ka kui naatriumvesinikkarbonaat, on kergelt aluseline aine, mida kasutatakse peamiselt toiduvalmistamisel. See reageerib hapetega, eraldades süsihappegaasi, mis muudab küpsetised kohevaks ja õhuliseks. Lisaks on söögisoodal kergeid puhastusomadusi, mistõttu kasutatakse seda ka plekkide eemaldamiseks ja lõhnade neutraliseerimiseks.
Pesusooda, ametliku nimetusega naatriumkarbonaat, on tugevam aluseline aine, mida kasutatakse peamiselt puhastamiseks ja rasva eemaldamiseks. Erinevalt söögisoodast ei sobi see inimtoiduks, kuna see võib olla kahjulik seedimisele. Pesusooda on eriti tõhus raskete plekkide eemaldamisel ning vee kareduse vähendamisel pesemise ajal.
Kuidas neid sodasid kasutatakse?
Söögisooda on igapäevane abimees köögis ja koduhoolduses. Seda lisatakse küpsetistesse, kasutatakse külmkapi lõhnade eemaldamiseks ning nõude või hõbeda puhastamiseks. Samuti aitab see neutraliseerida happelisi aineid, näiteks veini- või tomatiplekke.
Pesusooda leiab rakendust suuremate koristustööde juures. Seda kasutatakse pesumasinates pesu pehmendamiseks, pindade puhastamiseks ning isegi ahjude ja restide rasvast puhastamiseks. Pesusooda on eriti tõhus kangekaelsete plekkide ja kõrbenud mustuse eemaldamisel.
Milline sooda on koduses majapidamises tõhusam?
Efektiivsus sõltub eesmärgist. Söögisooda on universaalne vahend, mis sobib õrnade pindade ja väiksemate plekkide puhastamiseks. Näiteks saab sellega eemaldada tee- ja kohviplekke ning puhastada õrnalt emailpindu.
Pesusooda on oma tugevate puhastusomaduste tõttu parem raskemate tööde jaoks. See sobib ideaalselt näiteks köögi rasvaste pindade ja vannitoa katlakivi puhastamiseks. Siiski tuleb arvestada, et pesusooda on söövitavam ja vajab kasutamisel rohkem ettevaatust.
Millal kasutada söögisoodat ja millal pesusoodat?
Söögisoodat tasub kasutada siis, kui tegemist on õrnade pindade, väikeste plekkide või toiduga seotud ülesannetega. Näiteks on see suurepärane abivahend külmiku puhastamisel või nõude pesemisel. Samuti sobib see nahaärrituste leevendamiseks ja lõhnade neutraliseerimiseks.
Pesusoodat tuleks eelistada raskemate koristustööde puhul, nagu ahju, rasvaste pliitide või rõivaste plekkide puhastamine. Lisaks on see suurepärane vahend pesu valgendamiseks ja veekareduse vähendamiseks. Siiski tuleb jälgida, et seda ei kasutataks toiduga kokkupuutuvatel pindadel.
Söögisooda ja pesusooda on küll välimuselt sarnased, kuid nende omadused ja kasutusalad on erinevad. Söögisooda sobib ideaalselt toiduvalmistamiseks ja kergeteks koristustöödeks, samas kui pesusooda on tõhusam keerukamate puhastustööde juures. Õige sooda valik aitab saavutada soovitud tulemusi ilma lisaprobleemideta. Kasuta neid targalt ja avasta, kui mitmekülgsed need vahendid võivad olla!
