Suur reede on kristluses sügavalt tähendusrikas päev, mis märgib endaga Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. See püha kuulub suure nädala – viimase paastunädala enne lihavõtteid – juurde ning on osa kristlikust liturgilisest kalendrist, kajastades Jeesuse viimaseid hetki enne tema ülestõusmist. Suur reede on aeg, mil kristlased üle maailma peegeldavad lunastuse ja ohverdamise tähendust, mis on ristiusu keskmes.
Mis on Suur reede ja millal tähistatakse?
Suur reede tähistab Jeesus Kristuse ristilöömise ja surma päeva. See on päev, mil meenutatakse tema kannatusi ja ohverdust inimkonna eest. Evangeeliumite kirjelduste kohaselt toimus Jeesuse ristilöömine reedel, päev enne sabatit, mis viitab sellele, et see võis aset leida aastal 33 või 34. Isaac Newtoni ja teiste teadlaste arvutuste põhjal on leitud, et tõenäoliselt juhtus see 3. aprillil, aastal 33.
Suur reede on liikuv püha, mille kuupäev varieerub igal aastal, sõltudes lihavõttepühade kuupäevast. See asetub vahetult enne vaikset laupäeva ja järgneb suurele neljapäevale, olles seega osa suurest nädalast, mis on viimane paastunädal enne lihavõtteid. Suur reede võib langeda kokku ka juudiusu paasapühadega, kuna mõlema sündmuse kuupäevad on omavahel seotud.
Suure reede traditsioonid
Traditsioonid, mis Suure reede puhul esile kerkivad, on mitmekesised ja rikkalikud, ulatudes kiriklikest tseremooniatest kuni rahvapäraste kommeteni. Enamikus kristlikes denominatsioonides peetakse Suurel reedel erilisi jumalateenistusi, mis on pühendatud Jeesuse kannatustee mälestusele. Paljudes kirikutes toimuvad ristitee palvused, kus meenutatakse Jeesuse teekonda Kolgatale.
Samuti on see päev tuntud kui paastupäev, eriti katoliku ja õigeusu traditsioonis, kus suurt reedet peetakse range paastupäevana. Luteri kirikus oli Suur reede kunagi aasta kõige olulisem püha, mis tõi koguduse liikmed massiliselt armulauale. Kuigi mõned traditsioonid on ajapikku muutunud, jääb suur reede siiski päevaks, mil tööd ei tehta ja mil keskendutakse palvusele ja mõtisklusele.
Kuidas tähistatakse tänapäeval Suurt reedet?
Tänapäeval jätkuvad suure reede traditsioonid, kuigi need võivad erineda kogukonniti ja kultuuriruumiti. Paljudes kohtades on see endiselt ametlik riigipüha, mil tööd ei tehta. Kirikutes toimuvad erilised jumalateenistused, mille käigus loetakse kirgast lugusid ja peetakse palvusi. Mõnes piirkonnas on kombeks korraldada ristitee rännakuid või protsesse, kus koguduse liikmed järgnevad risti kandvale isikule, meenutamaks Jeesuse teekonda ristile.
Lisaks ametlikele kiriklikele tseremooniatele on Suur reede ka päev, mil paljud kristlased valivad isikliku mõtiskluse, paastumise ja heategevuse. See on aeg, mil keskendutakse vaimsele kasvule ja kogukonna teenimisele, meenutades Jeesuse armastuse ja ohverduse sõnumit. Ja neile, kes on religioonist kaugel, on Suur reede lihtsalt vaba päev, mil saab lõõgastuda ja teha oma asju või veeta aega oma perega.
Suur reede on kristlikus kalendris üks olulisemaid ja tähendusrikkamaid päevi, mis kutsub meid üles mõtisklema ohverduse, lunastuse ja armastuse üle. Olgu see päev täis rahu, mõtisklust ja tänulikkust neile, kes seda tähistavad, pakkudes aega peatuda ja meenutada Jeesuse ohverdust kogu inimkonna eest. See on aeg, mil ühendame end mineviku traditsioonide ja tänase päeva mõistmisega, püüdes leida tähendust ja lohutust Jeesuse sõnumites.
