20. novembril 2024 saabus uudis, et Eesti rahvuslik lennufirma Nordica lõpetab tegevuse pankrotimenetluse kaudu. See ei olnud üllatus: Nordica logoga lennukeid polnud juba aastaid Eesti taevas näha. Selle kurva uudise taustal tasub heita pilk ettevõtte ajaloole, et mõista, mida me tegelikult kaotasime.
Algus lootusrikkalt, kuid probleemid algasid kiiresti
Nordica loodi 2015. aastal Estonian Airi pankroti järel, kui riik soovis säilitada otselennud Tallinnast Euroopa suurlinnadesse. Esimestel aastatel tehti tihedat koostööd Poola lennufirma LOT-iga, kes aitas Nordical üles ehitada operatiivse võimekuse. Paraku tekkisid rahalised raskused praktiliselt kohe, näidates, et väike rahvuslik lennufirma ei suuda kergesti konkureerida rahvusvaheliste hiidudega.
Nordica pakkus Tallinnast otselende näiteks Amsterdami, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse, kuid reisijate arv ei vastanud ootustele. Konkurents teiste Euroopa lennufirmadega osutus liiga tugevaks, ning Nordica majanduslik seis halvenes kiiresti.
Lõpp Tallinnast väljuvatele lendudele
2019. aastal tegi Nordica otsuse lõpetada regulaarsed reisid Tallinnast, viidates kasvavatele kahjumitele. Pärast seda keskendus ettevõte pigem allhankelistele lendudele teiste lennufirmade jaoks, loobudes täielikult oma kaubamärgist. Eesti reisijad pidid otsima alternatiive, kuid õnneks tuli appi Läti rahvuslik lennufirma airBaltic, kelle juhtkond näitas ennast tunduvalt pädevamana tsiviillennunduse korraldamises.
Kuigi Nordica oli ametlikult veel olemas, ei tähendanud see Eesti elanike jaoks midagi praktilist. Lennud kandsid küll Nordica koodi, kuid toimusid teiste lennufirmade nimel. Samal ajal jätkus ettevõtte rahastamine riigi eelarvest, mis tekitas üha rohkem kriitikat.
Maksumaksja kulud ja Nordica tulemused
Nordica oli pidevalt maksumaksja toel. Näiteks 2020. aastal eraldati ettevõttele 22 miljonit eurot otseseid toetusi ja veel 8 miljonit eurot riiklikke laene. Sellised meetmed pidid ettevõtte majanduslikku olukorda stabiliseerima ja looma uue tulevikuväljavaate.
Tulemustest rääkides on pilt aga nukker. ERR kirjutas, et 2023. aasta lõpetas Nordica 19 miljoni euro suuruse kahjumiga, ja 2024. aasta esimese poolaasta jooksul ulatus kahjum veel 8,2 miljonini. Need numbrid näitavad, et vaatamata rahasüstidele ei suutnud Nordica leida jätkusuutlikku ärimudelit.
Ebaõnnestunud müügikatse ja pankrot
2024. aasta kevadel otsustas Eesti valitsus riigile kuuluva Nordica aktsiaid müüda, et leida ettevõttele uus omanik ja vältida pankrotimenetlust. Siduvad ostupakkumised esitasid kaks ettevõtet, kuid pärast nende pakkumiste analüüsi otsustati läbirääkimisi mitte jätkata. Oktoobris näitas huvi üles ka Taani investor Lars Thuesen, kellele kuulub lennufirma Jettime ning osalus airBalticus. Paraku ei jõudnud läbirääkimised eduka tulemuseni, kuna konkreetset tehingut ei sõlmitud.
Müügikatse ebaõnnestumine tõi kaasa vältimatu lõpplahenduse. Novembris algatati pankrotimenetlus, mis tähistas Nordica ametlikku lõppu kui Eesti rahvuslikku lennufirmat. Peatükk, mis algas 2015. aastal suurte lootustega, lõppes kaheksa aastat hiljem majanduslike raskuste ja konkurentsivõimetuse tõttu.
Kuigi Nordica kaotus tähistab olulist muutust Eesti lennundusajaloos, ei ole see jätnud reisijaid hätta. Tallinna lennujaamas tegutsevad airBaltic, Ryanair ja mitmed teised rahvusvahelised lennufirmad, pakkudes reisijatele laia valikut sihtkohti ja soodsaid piletihindu. Eesti lennundusturg on jätkuvalt tugev ja mitmekesine, tagades riigi ühendused maailmaga ka ilma rahvusliku lennufirmata.
