Lennuõnnetused on alati šokeerivad. Lennuki allakukkumine jätab harva kedagi ükskõikseks, eriti kui see juhtub kodumaal või puudutab lennufirmat, mida hästi tead. Lennuki pardal võib olla tuttavaid või lähedasi. Õnneks pole Eestis, Lätis ja Leedus viimastel aastatel juhtunud suuri katastroofe. Või eksime? Uurime seda koos ja vaatame, millised lennuõnnetused on meie piirkonda mõjutanud ning kui palju inimesi on nende tõttu oma elu kaotanud.
Kõige tuntumad lennuõnnetused Balti riikides
Tegelikult on lennuõnnetusi meie piirkonnas olnud ja viimane neist juhtus üsna hiljuti. 25. novembril 2024 kukkus Vilniuse lennujaama lähedal alla DHL-i kaubalennuk Boeing 737-400, tabades elumaja. Õnneks jäid majaelanikud terveks, kuid nende vara sai tõsiselt kahjustada.
Pardal olnud neljast inimesest hukkus üks, ülejäänud kolm meeskonnaliiget said vigastada. Õnnetuse täpsed põhjused on veel uurimisel, kuid arvatakse, et tegemist võis olla tehnilise rikke või inimveaga.
Lennuõnnetused Lätis ja Leedus
Lätis ja Leedus on viimastel aastakümnetel aset leidnud mitmeid lennuõnnetusi, mis on ulatuse ja tagajärgede poolest erinevad. Kuigi enamik õnnetusi on lõppenud ilma tõsiste vigastuste või hukkunuteta, on olnud ka juhtumeid, mis on nõudnud inimelusid või põhjustanud olulist kahju. Järgnevalt on toodud ülevaade viimase aja kõige tähelepanuväärsematest juhtumitest.
Leedu
- 2011: Kerglennuk kukkus alla Kaunase piirkonnas. Õnnetuses hukkus kaks inimest. Kuigi juhtum leidis aset väikese lennukiga, rõhutas see ohutuse tagamise vajadust ka väiksemates lennundusvaldkondades.
- 2015: Šiauliai lähedal põrkas sõjalennuk kokku tsiviillennukiga. Piloodid suutsid õnneks edukalt katapulteeruda ja jäid ellu. Juhtum tõi esile sõjalise ja tsiviillennunduse koordineerimise tähtsuse.
- 25. november 2024: Vilniuse lennujaama lähedal kukkus alla DHL-i kaubalennuk Boeing 737-400, tabades elumaja. Aga sellest me ju alustasime.
Läti
- 17. september 2016: AirBalticu lennuk Bombardier Dash 8 Q400 NextGen tegi avarii maandumise Riia lennujaamas ilma esitelikuta. Lennukis viibis 63 reisijat ja neli meeskonnaliiget, kes kõik pääsesid vigastusteta. Juhtum lõppes edukalt tänu kogenud pilootide tegevusele.
- 17. veebruar 2017: VIM Airlinesi tellimuslend veeres maandumisel üle raja ääre. Lennukis viibis hokimeeskond ja kogu meeskond, kokku 47 inimest, pääses vigastusteta. Õnnetus tõi esile vajaduse maandumisprotseduuride täiendava ülevaatamise järele.
- 8. märts 2023: AirBalticu Pariisist saabunud lennuk libises maandumisrajal üle piiri. Õnneks ei saanud keegi 89 reisijast ega seitsmest meeskonnaliikmest vigastada. Juhtum jäi aga meeldetuletuseks maandumistingimuste olulisuse kohta.
Lennuõnnetused Eestis
Tallinna elurajoonide kohal lendab iga päev kümneid lennukeid. See on eriti märgatav Õismäe ja Mustamäe piirkondades, mille kohal kulgeb õhutee lennujaama suunas. Suureks õnneks pole läbi lennundusajaloo ükski lennuk elumajadele kukkunud. Kuid lennuõnnetusi on siiski toimunud ja üks juhtum leidis aset otse linna piires.
Kõige tähelepanuväärsemad lennuõnnetused Eestis
- 10. august 2005: Tallinna lahes kukkus alla Copterline’i Sikorsky helikopter, mis oli teel Helsingisse. Pardal olnud 14 inimest hukkusid. Õnnetuse ametlik põhjus oli mootoririke, mis viis helikopteri juhitavuse kaotamiseni. Juhtum šokeeris kogu piirkonda ja tõi kaasa helikopterite tehnilise kontrolli karmistamise.
- 18. märts 2010: Poola kaubalennuk Antonov An-26 tegi hädamaandumise Ülemiste järve jääle. Lennukis oli kuus meeskonnaliiget, kellest kõik jäid ellu, kuid kaks neist said vigastada. Järve jää suutis lennuki raskust kanda, vältides sellega veelgi tõsisemaid tagajärgi.
- 10. veebruar 2003: Eesti lennufirma Enimexi Antonov An-28 kukkus alla vahetult pärast õhkutõusu Tallinna lennujaamast. Pardal olnud kuuest inimesest kaks hukkusid ja ülejäänud neli said vigastada. Õnnetuse põhjustajaks oli tehniline rike, mis muutis lennuki juhitamatuks.
- 2005. aasta vahejuhtumid: Lisaks Tallinna lahes juhtunud Copterline’i tragöödiale toimus samal aastal veel mitu tõsist lennuõnnetust:
- 21. mai 2005: Anija vallas kukkus alla motodeltaplaan. Lendur, tunnustatud režissöör Olav Neuland, hukkus.
- 16. aprill 2005: Viljandis toimunud purilennuki Cobra-15 õnnetus viis 58-aastase piloodi hukkumiseni.
Lennuõnnetused Nõukogude Eestis
Eesti lennunduse ajaloos pole kõik olnud pilvitu ka Nõukogude perioodil. Sel ajastul juhtus mitmeid traagilisi lennuõnnetusi, millest osa tõid kaasa ka inimohvreid. Allpool toome ülevaate neist sündmustest, mis jätsid jälje Eesti lennundusloosse.
Traagilised juhtumid Nõukogude perioodil
- 3. mai 1985:
Tallinnast Lvivi teel olnud reisilennuk Tupolev Tu-134A põrkas Lvivi piirkonnas kokku sõjaväelennukiga Antonov An-26, mis lendas vastassuunas. Õnnetus juhtus õhuruumi halva koordineerimise tõttu. Kokkupõrkes hukkusid kõik 94 inimest mõlemal lennukil. - 21. august 1963:
Tallinnast Moskvasse suundunud Tupolev Tu-124 sattus mootoririkete tõttu keerulisse olukorda. Pärast kütuse otsasaamist otsustas meeskond teha hädamaandumise otse Neva jõele Leningradi linnas (praegu Peterburi). Tänu pilootide oskuslikule juhtimisele jäid kõik 52 pardal olnud inimest ellu. See juhtum, mida tuntakse kui “Ime Neval”, näitas, et ka keerulistes olukordades on võimalik traagilisi tagajärgi vältida. - 14. juuni 1940:
Kuigi see juhtum leidis aset enne Nõukogude okupatsiooni, on see seotud Eesti lennundusajalooga. Soome reisilennuk Junkers Ju 52/3mge “Kaleva”, mis lendas Tallinnast Helsingisse, tulistati alla Nõukogude hävitajate poolt. Lennuk kukkus Soome lahe vetesse, pardal olnud üheksa inimest, sealhulgas diplomaatilise esinduse töötajad, hukkusid.
Intsident sõjalennukiga
Tänapäeval ületavad regulaarselt Eesti õhuruumi sõjalennukid, täites NATO ülesandeid piirkonna julgeoleku tagamiseks. Siiski juhtub aeg-ajalt olukordi, mis tuletavad meelde, et isegi range distsipliini ja kaasaegse tehnoloogia tingimustes võib inimfaktor või tehniline rike põhjustada intsidente. Üks silmapaistvamaid juhtumeid leidis aset raketi käivitamisega Eesti kohal õppuste ajal.
Ekslik raketi käivitamine 2018. aastal
7. augustil 2018. aastal toimus Eesti taevas intsident Hispaania hävitajaga Eurofighter Typhoon, mis osales NATO missioonil. Õppelende sooritades käivitas piloot ekslikult õhk-õhk tüüpi AIM-120 AMRAAM raketi Otepää lähedal.
Rakett kadus radariekraanidelt umbes 40 kilomeetri kaugusel Tartust põhja pool. Ametlike andmete kohaselt võis rakett end õhus hävitada, kuid selle täpset asukohta ei suudetud kindlaks teha. Õnnetuspaika saadeti kohe otsingugrupid, kuid raketi jäänuseid ei leitudki.
Juhtumi uurimisel selgus, et intsidenti põhjustas piloodi viga, kes kogemata aktiveeris käivitusmehhanismi. Selle tagajärjel määrati piloodile minimaalne distsiplinaarkaristus ning NATO esitas Eestile ametliku vabanduse. Juhtum pälvis laialdast avalikku tähelepanu ning tõstatas küsimusi õppelendude ohutuse kohta asustatud piirkondade läheduses.
Seega, Eesti lennundusajalugu on pakkunud nii traagilisi juhtumeid kui ka õppetunde, mis on aidanud parandada lennuohutust ja ennetada tulevasi õnnetusi. Tallinna lennuliiklus jätkab kasvu, kuid õnneks on tõsised õnnetused jäänud haruldaseks.
