Kooli algus on alati keeruline periood nii lastele kui ka nende vanematele. Iga laps kohaneb uue koolirütmiga erinevalt, ning vanemate roll on aidata oma lapsel selle protsessiga toime tulla. Oluline on olla teadlik, kuidas rääkida koolist ja milliseid samme astuda, et kohanemine kulgeks sujuvalt.
Tiina Kütt, Rajaleidja keskuse juht, rõhutas saates “Terevisioon” ETV-s kooli teemalise suhtluse olulisust. Tema sõnul mõjutab see, kuidas vanemad räägivad koolist, otseselt lapse enesetunnet. Kui vanem suudab end kontrollida ja olla vähemalt mõõdukalt optimistlik, on laps oluliselt rahulikum.
Suve jooksul võib lapse uneaeg muutuda, mistõttu on soovitatav hakata seda korrigeerima juba augustis. Kui laps on harjunud hilja magama minema, tuleks järk-järgult hakata uneaega varasemaks nihutama. Selline muutus aitab lapsel sujuvamalt uue koolirütmiga kohaneda.
Üleminek lasteaiast kooli on lapse elus üks suurimaid muudatusi. Sageli kaasneb sellega surve olla “täiskasvanud”, kuid mida see täpselt tähendab, jääb sageli selgitamata. Oluline on lapsega arutada, mida tähendab uus eluetapp ja millised on uued ootused.
Kui lapsel tekivad kooliga seotud mured, on need tihti väljendunud käitumise muutustes. Laps võib muutuda vähem aktiivseks või hoopis üleliia aktiivseks, tal võib tekkida uneprobleeme, või ta hakkab liigselt rääkima või hoopis endasse tõmbuma. Sellised muutused võivad viidata sellele, et laps vajab täiendavat tuge.
Igapäevane suhtlemine lapsega on hädavajalik. Vanemad peaksid leidma vähemalt 15 minutit päevas, et tõeliselt vestelda oma lapsega. Samuti on oluline arvestada lapse arvamusega, kui tegemist on lisaaktiivsuste ja -tegevustega, sest liigne koormus võib lapse kohanemisprotsessi raskendada.
Kokkuvõtteks on vanemate toetus kooli alguse perioodil äärmiselt oluline. Õige suhtumine ja lapse vajaduste jälgimine aitavad uue koolirütmiga kohanemist oluliselt lihtsustada. Pea meeles, et lapse heaolu ja õnnelikkus on esmatähtsad.
