Kui meil on vaja end värskendada, läheme me mõtlemata duši alla. See tundub olevat nii loomulik protsess, et selle peale ei tasuks justkui mõeldagi. Kuid selgub, et küsimus duši all käimise sageduse kohta huvitab ka Harvardi ülikooli teadlasi, kes on leidnud vastuse sellele küsimusele.
Optimaalne pesemissagedus ja selle mõju tervisele
Universaalset duši all käimise sagedust kõigi jaoks ei ole, kuid Harvardi meditsiinikooli eksperdid soovitavad enamikule inimestest duši all käia mitu korda nädalas. Normaalseks peetakse pesemist üle päeva või iga kahe päeva tagant, mis on piisav hügieeni säilitamiseks. Iga päev võib duši all käia juhul, kui selleks on konkreetne vajadus – näiteks kui muretsete kehahaisude pärast, tegelete iga päev spordiga või töötate farmis.
Liiga sage pesemine võib aga nahka kahjustada, sest vesi, eriti kuum, peseb maha naharasva ja häirib “heade” bakterite tasakaalu. Selle tulemusena võib nahk muutuda kuivaks, ärritunuks või sügelevaks ning võivad tekkida nahainfektsioonid ja allergilised reaktsioonid. Lastel ei tohiks üldse iga päev duši all käia, kuna see võib häirida immuunsüsteemi tööd ja normaalset arengut.
Millal on vaja duši all käia sagedamini
Pesemissagedust tuleks suurendada teatud olukordades – kui olete jalutuskäigu või töö ajal määrdunud, tegelete spordiga või higistanud palavas ilmas. Samuti on oluline duši all käia, kui teil on allergia õietolmu vastu ja olete olnud õues või kui olete kokku puutunud toksiliste ainetega. Menstruatsiooni ajal on samuti soovitatav pesemissagedust suurendada hügieeni tagamiseks.
Duši all käimist harvemini või pesemisest üldse loobumist tasub kaaluda, kui tunnete end halvasti ja kardate, et võite minestada. Sellisel juhul on parem mõnda aega määrdunud olla, kui end ohtu seada. Alternatiivina võib kasutada ka vanni, kuid südamehaigustega inimestele soovitavad arstid piirduda 10 minutiga vees viibimisega.
Õige pesemistehnika ja temperatuur
Keskmiselt piisab duši all pesemiseks 5-10 minutist, mis võimaldab pöörata tähelepanu kõigile kehaosadele, kuid ei kuivata nahka üle. Kiirustades piisab ka 3-4 minutist, keskendudes kaenlaalustele ja kubemepiirkonnale. Dermatoloogid soovitavad jälgida, et veetemperatuur oleks 44°C, mis võimaldab eemaldada mustuse, kuid ei kahjusta nahabaktereid.
Dušigeeli kasutamist on parem piirata, sest see peseb maha mitte ainult mustuse, vaid ka naha tervisliku mikrofloora. Kui te pole osalenud mudamaadluses, piisab tõenäoliselt keha pesemisest puhta jooksva veega. Enamikule inimestest on mõistlik kasutada seep ainult näo, kaenla-aluste, kubeme, tuharate ja jalgade pesemiseks.
Juuste pesemine ja nahahooldus
Šampooniga pesemine on vajalik 2-3 korda nädalas, sest liiga sage puhastamine võib põhjustada juuste murdumist ja kuivust, kõõma ning peanaha ärritust. Mõnikord võib juuste pesemise protseduuri julgelt vahele jätta. Oluline on kasutada niisutavaid pesuvahendeid glütseriinikontsentratsiooniga ja vältida tugevaid lõhnaaineid, mis võivad nahka kuivatada.
Pärast dušši või vanni tuleks alati kanda peale niisutavat kreemi ilma lõhnaaineteta, et säilitada naha loomuliku niiskustasakaalu. Samuti tuleks vältida karedaid koorijaid ja liiga tugevat hõõrumist pesukäsnaga, mis võib nahka kahjustada ja põhjustada vistrike teket.
Vannitoa hügieen ja ohutus
Vannituba on suurepärane keskkond kahjulike mikroorganismide paljunemiseks, mis võivad põhjustada stafülokokiinfektsiooni või seenhaigust. Mõnel juhul võivad bakterid sattuda nahapooridesse ja põhjustada põletikku. Seetõttu on oluline järgida lihtsaid hügieenireegleid, et hoida vannituba puhtana.
Pärast pesemist tuleb loputada vann või dušikabiin, kõik pesukäsnad ja švammid tuleb korralikult kuivatada ning kord kahe kuu jooksul need välja vahetada või vähemalt nõudepesumasinas desinfitseerida. Rätikud tuleb kasutamiste vahel täielikult kuivatada ning vahetada puhtate vastu vähemalt kord nädalas, et vähendada nakkushaiguste riski.
Varem rääkisime sellest, kui tihti peaks juukseid pesema, et need oleksid terved ja näeksid hästi hoolitsetud välja. Milliseid šampoone seejuures kasutada? Seda on oluline teada, et mitte teha vigu.
