Viimastel aastatel on jaekaubanduse sektor silmitsi seismas pideva langusega. Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta augustis 889 miljonit eurot. Müügimaht vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4%, mis peegeldab juba kaheaastast langust.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht on vähenenud kõigis suuremates sektorites. Kõige suurem langus toimus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, kus müügimaht vähenes 12%. Samuti vähenes müük posti või interneti teel tegutsevates kauplustes, spetsialiseerimata kauplustes ning tekstiilitoodete ja rõivakauplustes. Selle vastukaaluks kasvas aga müügimaht spetsialiseeritud kauplustes, kus pakutakse näiteks arvutitarvikuid ja sporditarbeid.
Kas olukord paraneb lähitulevikus?
Valitsuse majanduspoliitikal on otsene mõju jaekaubanduse langusele. Üheks peamiseks teguriks, mis pärsib tarbijate kulutusi, on maksutõusud ja uute maksude kehtestamine. Paljud eksperdid, sealhulgas Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak, leiavad, et tarbijate ostujõu vähenemine toob kaasa jaekaubanduse jätkuva languse ka lähitulevikus. Lisaks toiduainete ja tööstuskaupade sektorile on languses ka mootorikütuse jaemüük.
2024. aasta juulis ja augustis vähenes müügimaht veelgi, mis viitab selgelt, et olukord ei parane lähiajal. Valitsuse soov kehtestada uusi maksusid ja tõsta olemasolevaid raskendab tarbijate olukorda. See tähendab, et tarbimine jääb madalale tasemele ja jaekaubanduse langus tõenäoliselt jätkub.
Põhjuste sügavam analüüs ja prognoosid
Eksperdid ennustavad, et jaekaubanduse languse jätkumine mõjutab negatiivselt kogu Eesti majandust. Aasta esimese kaheksa kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%, mis on suurim langus viimase kümnendi jooksul. See ei ole üllatav, kuna inflatsioon ja maksutõusud vähendavad tarbijate võimalusi kulutada. Kui valitsuse majanduspoliitikas ei toimu muutusi, on vähe lootust müügimahtude paranemiseks.
Tarbijad on ettevaatlikud, eriti kõrgete hindade ja maksude tõttu. Kuna inimesed vähendavad oma kulutusi esmatarbekaupadele ja mootorikütusele, seisab jaekaubandussektor silmitsi keerulise tulevikuga. Valitsuse tegevus, mis tõstab pidevalt makse ja suurendab koormust ettevõtetele, viib tõenäoliselt müügimahtude jätkuva languseni.
Valitsuse tegevus ja tulevikuperspektiivid
Praegune majanduspoliitika, mis keskendub maksude suurendamisele, paneb ettevõtted ja tarbijad keerulisse olukorda. Kui valitsus ei pööra tähelepanu jaekaubanduse jätkuvale langusele, võib majanduskriis süveneda. Maksukoormuse tõstmine on viinud selleni, et tarbijate ostujõud on langenud, mis toob kaasa jaekaubanduse edasise languse.
Ettevõtjad loodavad, et valitsus astub samme, et toetada ettevõtteid ja stimuleerida majandust. Kui seda ei tehta, jätkub jaekaubanduse langus, mis mõjutab negatiivselt nii töökohti kui ka üldist majanduskasvu. Valitsuse tegevuse puudumisel on raske näha positiivseid muutusi jaekaubandussektoris.
Kokkuvõtteks on selge, et jaekaubanduse müügitulud on juba kaks aastat vähenenud ja olukord ei parane ilma valitsuse poolsete majanduspoliitiliste muutusteta. Maksutõusud ja uued maksud vähendavad tarbijate ostujõudu, mis viib jätkuva müügimahtude vähenemiseni.
