Eesti Statistikaameti andmetel on viimase 30 aasta jooksul muutunud eestlaste abiellumistrendid märgatavalt. Kui 1993. aastal moodustasid alla 30-aastased 60–70% kõigist abiellujatest, siis 2023. aastal oli see osakaal langenud oluliselt. Nooremate abiellujate osakaal oli meeste seas vaid 24% ja naiste seas 34%.
Viimase kolme aastakümne jooksul on märkimisväärselt kasvanud 30–44-aastaste abiellujate arv. Kui 1993. aastal abiellus selles vanuserühmas 24% meestest ja 20% naistest, siis 2023. aastaks olid need protsendid vastavalt 51 ja 46. Statistikaameti analüütik Henry Lass rõhutas, et vanemad inimesed eelistavad üha enam püsisuhteid.
Vanemaealiste seas on samuti märgata abiellumise suurenemist. 1993. aastal oli 45–59-aastaste meeste seas abiellujate osakaal vaid 10%, kuid 2023. aastaks oli see tõusnud 17%ni. Naiste seas on trend sarnane, kuid veidi tagasihoidlikum: kui 1993. aastast 2013. aastani püsis osakaal alla 10%, siis 2023. aastaks oli see tõusnud 14%ni.
Samuti on täheldatud kasvu 60+ vanusegrupis. Kui 1993. aastal sõlmis 60+ vanuses abielu 341 meest ja 228 naist, siis 2023. aastal abiellus selles vanusegrupis 282 meest ja 178 naist. Kuigi meeste ja naiste abiellumisaktiivsuse erinevus püsib, näitab statistika, et abielud vanemas eas on muutumas tavalisemaks.
Statistikaameti andmed toovad välja ka, et umbes iga kolmas abielluja on varem abielus olnud. 2023. aastal oli mitmendat korda abielluv mees keskmiselt 45,2-aastane ja naine 41,5-aastane. Korduvalt abiellunute osakaal on ajas veidi langenud: meeste puhul 32,6%-lt 29,4%-le ja naiste puhul 32,4%-lt 30,8%-le.
