Suvikõrvitsad on paljude aednike lemmikud oma mitmekülgsuse ja maitse tõttu. Lisaks maitsvatele roogadele sobivad need hästi ka hoidiste valmistamiseks. Oma kätega kasvatatud suvikõrvitsad pakuvad erilist rahulolu ja värskust.
Mis taim on suvikõrvits?
Suvikõrvits kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Taimel on suured, neil on rohelised lehed ja kollased õied, millest arenevad piklikud viljad. Viljad võivad olla erineva värvusega, enamasti rohelised või kollased.
Suvikõrvitsad kasvavad põõsastena või roomavate vartega. Lehed on sageli sügavalt lõhestunud ja karedad. Õied on suured ja silmatorkavad, meelitades ligi tolmeldajaid.
Viljad on tavaliselt silindrilised ja siledad. Noored viljad on maitsvamad ja õrnema tekstuuriga. Küpsed viljad võivad muutuda puiseks ja vähem maitsvaks.
Millised tingimused on vajalikud suvikõrvitsate kasvatamiseks?
Suvikõrvitsad eelistavad sooja ja päikeselist kasvukohta. Eesti kliimas on oluline valida päikesepaisteline ja tuulte eest kaitstud koht. Taimed vajavad kasvamiseks vähemalt 6–8 tundi päikesevalgust päevas.
Mullatemperatuur peaks olema vähemalt 15°C, et seemned idaneksid korralikult. Külmemates tingimustes võib taimede kasv aeglustuda või seemned ei idane üldse. Seetõttu on soovitatav oodata, kuni öökülmaoht on möödas.
Suvikõrvitsad vajavad regulaarset kastmist, eriti kuivadel perioodidel. Muld peaks olema pidevalt niiske, kuid mitte vettinud. Liigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku.
Milline muld sobib?
Suvikõrvitsad eelistavad viljakat, hästi kuivendatud mulda. Mulla pH peaks olema vahemikus 6,0–7,5. Enne istutamist on soovitatav mulda rikastada komposti või hästi lagunenud sõnnikuga.
Suvikõrvitsate istutamine
Suvikõrvitsaid saab kasvatada nii ette kasvatatud taimede kui ka otse avamaale külvatud seemnetest. Ettekasvatamine võimaldab varasemat saaki. Otsekülv on lihtsam ja vähem töömahukas.
Ettekasvatamine annab taimedele edumaa, eriti lühikese suvega piirkondades. See meetod võimaldab saaki saada paar nädalat varem. Otsekülv on aga vähem aeganõudev ja väldib taimede ümberistutamisega seotud stressi.
Millal ja kuidas külvata suvikõrvitsaid ettekasvatamiseks?
Seemned külvatakse umbes 2–3 nädalat enne viimaste öökülmade möödumist. Külvake seemned 1–2 cm sügavusele väikestesse pottidesse. Asetage potid sooja ja valgusküllasesse kohta, ideaaljuhul temperatuuriga 20–25°C.
Idanemine toimub tavaliselt 7–10 päeva jooksul. Hoidke muld pidevalt niiske, kuid vältige ülekastmist. Kui taimedel on tekkinud 2–3 pärislehte, on nad valmis ümberistutamiseks.
Taimede istutamine avamaale
Enne istutamist karastage taimed, viies neid järk-järgult õue tingimustega harjuma. Valige päikesepaisteline ja tuule eest kaitstud koht. Istutage taimed 80–100 cm vahedega, et tagada piisav ruum kasvuks.
Kaevake istutusaugud, mis on piisavalt suured, et mahutada juurepall. Asetage taim auku nii, et juurekael oleks mulla pinnaga tasa. Täitke auk mullaga ja tihendage kergelt.
Pärast istutamist kastke taimi põhjalikult. See aitab juurtel uues kohas paremini kinnituda. Esimestel päevadel pärast istutamist jälgige taimede seisundit ja vajadusel varjutage neid ereda päikese eest.
Suvikõrvitsate seemnete külvamine avamaale
Valige hästi kuivendatud ja viljakas muld. Enne külvi kobestage muld ja eemaldage umbrohud. Külvake seemned 2–3 cm sügavusele, jättes taimede vahele 80–100 cm.
Pärast külvi kastke mulda õrnalt, et vältida seemnete väljauhtumist. Hoidke muld pidevalt niiske kuni idanemiseni. Idanemine toimub tavaliselt 7–14 päeva jooksul, sõltuvalt temperatuurist.
Kui taimed on tärganud, õhendage neid vajadusel, jättes kõige tugevamad taimed kasvama. See tagab taimedele piisava ruumi ja toitaineid. Jätkake regulaarset kastmist ja hooldust kogu kasvuperioodi vältel.
Kastmine ja hooldus
Suvikõrvitsad vajavad regulaarset kastmist, eriti õitsemise ja viljumise ajal. Kastke taimi varahommikul või hilisõhtul, et vähendada vee aurustumist. Kasutage toasooja vett, vältides külma vee kasutamist.
Kastmisel vältige vee sattumist lehtedele, et vähendada seenhaiguste riski. Multšimine aitab säilitada mulla niiskust ja vähendab umbrohtude kasvu. Kontrollige regulaarselt taimi kahjurite ja haiguste suhtes ning eemaldage kahjustatud osad.
Väetamine
Suvikõrvitsate väetamine peaks toimuma kevadest sügiseni, vältides liigset lämmastiku kasutamist, mis võib soodustada liigselt lehtede kasvu vilja arvelt. Orgaanilised väetised, nagu kompost ja hästi lagunenud sõnnik, on head valikud, kuna need parandavad mulla struktuuri ja varustavad taimi vajalike toitainetega. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb järgida täpseid juhiseid, et vältida üleväetamist.
Väetamine tuleb teha pärast taimede istutamist ja kogu kasvuperioodi vältel, et tagada pidev toitainete kättesaadavus. Esimene väetamine peaks toimuma umbes kaks nädalat pärast istutamist, kui taimed on juba juurdunud. Seejärel tuleks väetada iga kolme kuni nelja nädala järel, kasutades tasakaalustatud väetist, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.
Kasvu algfaasis vajavad suvikõrvitsad rohkem lämmastikku, kuid õitsemise ja viljumise ajal tuleks rõhku panna fosforile ja kaaliumile. Väetamine tuleks teha niiskele mullale, et toitained imenduksid paremini ja juured ei saaks kahjustada. Kui järgida neid soovitusi, kasvavad suvikõrvitsad tugevalt ja annavad rikkalikult saaki.
Võimalikud haigused ja kahjurid
Suvikõrvitsad võivad olla vastuvõtlikud erinevatele haigustele ja kahjuritele. Üks levinumaid on hallitus, mis ilmneb niiskes ja jahedas kliimas. Selle vältimiseks hoidke taimed kuivana ja hoolitsege nende hea ventilatsiooni eest.
Kahjuritest võivad suvikõrvitsaid rünnata näiteks lehetäid ja kolibakterid. Neid saab tõrjuda looduslike meetoditega, nagu putukate meelitamiseks mõeldud taimede kasvatamine või kergesti kasutatavad kodus valmistatud pritsimisvedelikud. Haiguste ja kahjurite ennetamine on kõige tõhusam, kui hoolitsete taimede hea tervise eest kogu kasvuperioodi vältel.
Saagikoristus
Suvikõrvitsad on valmis koristamiseks, kui viljad on veel noored ja elastsed. Kui suvikõrvits muutub liiga suureks või kõvaks, kaotab see oma maitse ja tekstuuri. Koristage vilju, lõigates need varrega, jättes umbes 2–3 cm pikkuse varreosa.
Taimedelt saab suvikõrvitsaid korjata kogu kasvuperioodi jooksul, kuna nad annavad uusi vilju pidevalt. Kui tahate neid kasutada säilitamiseks, valige kõige suuremad ja täidlased viljad, mis on sobivad säilitamiseks.
Kui suvikõrvitsad on valmis koristamiseks, on oluline neid võimalikult kiiresti kasutada või säilitada. Erinevad säilitamisvõtted, nagu külmutamine, kuivatamine või konserveerimine, aitavad talvel värsket maitset nautida.
Suvikõrvitsate kasvatamine on meeldiv ja tasuv tegevus, mis ei nõua suurt kogemust. Õige istutamispaiga, kvaliteetse mulla ja hoolika kastmise korral saab ka algaja aednik kasvatada maitsvaid suvikõrvitsaid. Soovin, et teie suvikõrvitsate kasvatamine õnnestuks ja saak oleks rikkalik!
