Kevad toob endaga kaasa soovi kasvatada midagi värsket ja maitsvat oma aias. Redis on üks tänuväärsemaid köögivilju, mida kasvatada – see on kiirekasvuline, vitamiinirikas ja mitmekülgne. Väikese vürtsika maitsega redis sobib suurepäraselt nii värskelt krõmpsutamiseks kui ka erinevate roogade valmistamiseks, pakkudes meie toidulauale värvikirevust ja tervislikku vaheldust.
Mis taim on redis?
Redis kuulub ristõieliste sugukonda ja on üks vanimaid kultiveeritud köögivilju maailmas. See kompaktne juurvili võlub oma erksate värvitoonidega, mis ulatuvad helepunasest kuni tumepunase, valge ja isegi lillani. Redise mahlane juurvili on kaetud õhukese nahaga ning selle lehed on rohelised ja kergelt karvased.
Tegu on väga vastupidava ja kiirekasvulise taimega, mis jõuab täisküpsuseni kõigest 20-30 päevaga pärast külvi. Redise juurviljade läbimõõt on tavaliselt 2-3 sentimeetrit ning need on ümara või piklikuma kujuga, sõltuvalt sordist.
Redise kasvutingimused
Redis eelistab jahedamat kliimat, mistõttu sobib see suurepäraselt Eesti tingimustesse. Parim kasvutemperatuur jääb vahemikku 15-20 kraadi Celsiust, mis teeb sellest ideaalse kevadise ja sügisese kultuuri. Taim armastab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta, kuid väldib otsest keskpäevast päikest.
Õhuniiskus peaks olema mõõdukas, umbes 60-70%. Liiga kuiv õhk võib põhjustada juurviljade kibenemist ja puitumist. Redis kasvab edukalt nii avamaal kui ka kasvuhoones, kuid eelistab värsket õhku ja head õhuringlust.
Külmakindlus on redise üks tugevamaid külgi – noored taimed taluvad lühiajaliselt isegi kergeid öökülmi kuni -1 kraadi. See võimaldab alustada kasvatamist juba varakevadel, kui öökülmade oht on veel õhus.
Milline muld sobib?
Redis vajab hästi dreenitud, toitaineterikast ja kerge struktuuriga mulda pH-ga 6,0-7,0. Muld peab olema kobestatud vähemalt 15-20 cm sügavuselt ning vaba kividest ja muudest takistustest, mis võiksid juurviljade normaalset arengut häirida. Ideaalne on lisada komposti või hästi kõdunenud sõnnikut sügisel enne kevadist külvi.
Redise seemnete külvamine
Külvieelne mullaharimine on redise kasvatamise edu võti. Enne külvi tuleb muld korralikult läbi kaevata, eemaldada umbrohujuured ning tasandada pind rehaga. Külviridade vahe peaks olema 15-20 cm ning seemned tuleb külvata 1-1,5 cm sügavusele.
Seemnete vahekaugus reas peaks olema umbes 3-4 cm, mis võimaldab taimedel korralikult areneda. Pärast külvi tuleb muld kergelt kinni vajutada ja niisutada peene pihustiga, et mitte seemneid välja uhtuda. Esimesed idulehed ilmuvad tavaliselt 4-7 päeva pärast külvi.
Külvata võib järk-järgult iga kahe nädala tagant, et tagada pidev värske saak kogu hooaja vältel. Viimane külv võiks toimuda umbes kuu aega enne püsivate öökülmade saabumist.
Kastmine ja hooldus
Redis vajab ühtlast ja regulaarset kastmist, eriti idanemise ja varase kasvu perioodil. Kastmine peaks toimuma hommikul või õhtul, vältides keskpäevast päikest. Vesi peab olema toasoe ning kastma peaks nii, et muld oleks niiske, kuid mitte märg.
Üks olulisemaid hooldustöid on umbrohutõrje ja mulla kobestamine. Umbrohi tuleb eemaldada õrnalt, et mitte kahjustada redise õrnu juuri. Mulla pealispinda võib kergelt kobestada, et vältida kooriku tekkimist ja parandada õhu juurdepääsu juurtele.
Väetamine
Redise väetamine peab olema tasakaalustatud ja mõõdukas. Põhiväetamine tehakse enne külvi, segades mulda komposti või kõdunenud sõnnikut. Kasvuperioodil võib kasutada vedel-orgaanilisi väetisi, mis on lahjendatud vastavalt tootja juhistele.
Täiendav väetamine peaks toimuma iga 10-14 päeva tagant, kasutades lämmastikuvaest väetist. Liigne lämmastik soodustab lehtede kasvu juurviljade arvelt. Kaaliumirikkad väetised aitavad parandada juurviljade kvaliteeti ja maitset.
Võimalikud taimehaigused
Levinumad probleemid on ristõieliste kirp ja kapsakärbes, kes võivad kahjustada noori taimi. Kahjurite vastu aitab katteloor või maheaianduses lubatud tõrjevahendid. Kirpude kahjustusi on näha väikeste aukudena lehtedes.
Sageli esineb ka juuremädanikku, mille põhjuseks on liigniiskus ja halb õhutus. Haiguse tunnusteks on kolletunud lehed ja pehmed, mädanenud juurviljad. Ennetamiseks tuleb vältida liigkastmist ning tagada hea õhutus taimede vahel.
Millal ja kuidas saaki koristada?
Saaki saab koristada, kui juurviljad on saavutanud sordiomase suuruse, tavaliselt 20-30 päeva pärast külvi. Redised ei tohiks jääda mulda liiga kauaks pärast valmimist, kuna nad muutuvad kiiresti puiseks ja kibedaks.
Koristamisel tuleb taimed õrnalt mullast välja tõmmata, hoides kinni lehtedest võimalikult maapinna lähedalt. Koristatud redised tuleb pesta, eemaldada lehed (jättes umbes 1 cm varred) ja säilitada külmkapis, kus nad püsivad värskena kuni nädal aega.
Lõpetuseks võib öelda, et redise kasvatamine on suurepärane võimalus alustada oma aiandusteekonda. See kiirekasvuline ja vastupidav taim annab eduelamuse ka algajale aednikule ning pakub maitsvat ja tervislikku saaki kogu perele.
