Pojengid on ühed kauneimad ja pikaealisemad aiataimed, mis võivad rõõmustada oma õitega aastakümneid. Nende rikkalikud, lõhnavad õied toovad aeda suursugust ilu ja elegantsust. Paljud aiahuvilised peavad pojengide õisi oma aia kroonijuveelideks, kuid nende kasvatamine nõuab teadmisi ja kannatust. Kas olete valmis oma aeda rikastama nende võrratute õitega?
Mis taim on pojeng?
Pojeng on mitmeaastane püsik, mis kuulub pojengide sugukonda. Need taimed on tuntud oma suurte, sageli lõhnavate õite poolest, mille värvid varieeruvad purpursest ja roosast kuni punase, valge või kollaseni. Pojengid õitsevad hiliskevadel ja varasuvel, pakkudes aiale rikkalikku värviilu.
Pojengid jagunevad põhiliselt kaheks tüübiks: rohtsed pojengid, mis kasvavad igal aastal maapinnalt uuesti, ja puispojengid, mis on puittaimed püsivate vartega. Nende liitunud, sügavalt sakiliste lehtede ja silmapaistvate õite kombinatsioon muudab nad aias silmapaistvaks elemendiks. Lisaks võivad pojengid elada ühes kohas õitsedes isegi üle 50 aasta, mis teeb neist tõeliselt väärtuslikud aiataimed.
Millised tingimused on vajalikud kasvatamiseks?
Pojengid vajavad õitsemiseks vähemalt 6 tundi otsest päikesevalgust päevas. Osaliselt varjuline koht võib samuti sobida, kuid liiga päikeseline ja soe asukoht võib õitsemisperioodi veidi lühendada. Eesti kliima sobib pojengidele hästi, kuna nad taluvad külma ja vajavad isegi külmaperioodi, et järgmisel aastal korralikult õitseda.
Mullastiku osas eelistavad pojengid hästi dreenitud, viljakaid muldasid. Nad ei talu liigniiskust ja märga pinnast, kuna see võib põhjustada juurte mädanemist. Enne istutamist tasub mulda lisada komposti või kõdunenud sõnnikut, et parandada mulla struktuuri ja toitainete sisaldust. Samuti on oluline valida istutamiseks koht, kus vesi ei kogune loikudesse.
Pojengid vajavad kasvamiseks piisavalt ruumi, kuna aastatega muutuvad nad üha suuremaks. Jäta taimede vahele vähemalt 90 cm ruumi, et tagada hea õhuringlus, mis aitab vältida haiguste teket. Hea õhuringlus on eriti oluline niisketel perioodidel, kuna see aitab vähendada seenhaiguste riski, mis võivad pojengide lehti ja õisi kahjustada.
Pojengide istutamine
Pojengide istutamiseks parim aeg on sügis, mis võimaldab paljastel juurtel enne talve saabumist mullaga kohaneda. Enne istutamist valmista ette istutusauk, kaevates umbes 30-50 cm sügavuse augu. Lisa augu põhja kiht komposti või väetist ning seejärel täida see aiamullaga, et juured ei puutuks otseselt väetisega kokku.
Aseta juurekimp nii, et pungalaadsed mügarkesed oleksid suunatud ülespoole. Need “silmad” on pojengi kasvupungad. Oluline on, et juured oleksid paigutatud 3-5 cm sügavusele. Liiga madalale istutatud pojeng võib talvel külmuda, samas kui liiga sügavale istutatud pojeng ei pruugi õitseda. Kata juured mullaga, tambi muld kergelt kinni ja kasta taimepõhja.
Pojengide istutamine avamaale
Avamaale istutamisel vali koht, mis saab piisavalt päikesevalgust ja kus muld on hästi dreenitud. Kaeva umbes 40-50 cm sügavune ja sama lai auk. Sega kaevatud mullaga komposti või kõdunenud sõnnikut, et parandada mulla kvaliteeti. Aseta pojengi juur auku nii, et kasvupungad jääksid 3-5 cm sügavusele maapinnast.
Pojengide istutamisel on kriitilise tähtsusega istutussügavus. Kui istutad taime liiga sügavale, võib see küll kasvada, kuid ei pruugi õitseda. Kui istutad liiga madalale, võivad juured talvel kahjustuda. Pärast istutamist kasta taimi põhjalikult ja kata maapind multšiga, et hoida niiskust ja vältida umbrohtude kasvu. Esimesel aastal võib pojeng õitseda tagasihoidlikult või üldse mitte, kuid järgnevatel aastatel muutub õitsemine järjest rikkalikumaks.
Kastmine ja hooldus
Pojengid vajavad umbes 2,5-3 liitrit vett nädalas, sarnaselt roosidele või köögiviljaaiale. Värskelt istutatud pojengid vajavad regulaarset kastmist, et juurduda, kuid pärast paari aastat muutuvad nad põuakindlamaks. Kasta taimi hommikul või õhtul, vältides lehtede märjaks tegemist, mis võib soodustada haiguste levikut.
Kastmisel kasuta toasooja vett, sest külm vesi võib taimedele šokki tekitada. Vee kogus sõltub ka ilmastikust – kuumadel ja kuivadel perioodidel võib olla vaja kasta sagedamini. Jälgi mulla niiskustaset, surudes sõrme paar sentimeetrit mulda – kui see tundub kuiv, on aeg kasta. Liigne kastmine võib olla sama kahjulik kui vähene kastmine, põhjustades juurte mädanemist.
Kuidas väetada?
Väetamine on pojengide kasvatamisel oluline aspekt, mis tagab tervisliku kasvu ja rikkaliku õitsemise. Parim aeg pojengide väetamiseks on varakevadel, kui uued võrsed on umbes 30-40 cm kõrged. Kasuta tasakaalustatud väetist, näiteks 10-10-10 koostisega, segades 1/4 kuni 1/2 tassi väetist ühe tassi kompostiga ja laotades segu taime juurte ümber.
Teine sobilik aeg väetamiseks on kohe pärast õitsemist. See toetab lehtede tervist, mis omakorda varustab juuri süsivesikutega kogu ülejäänud kasvuperioodi jooksul. Kasuta orgaanilist väetist või spetsiaalset roosiväetist, mis sobib ka pojengidele. Väldi väetamist pärast juuli keskpaika, kuna see võib ohustada taime talvekindlust. Liigne väetamine võib põhjustada ka liiga kiiret kasvu, mis muudab taimed haigustele vastuvõtlikumaks.
Võimalikud taimehaigused
Pojengid võivad kannatada mitmete haiguste käes, millest levinuim on hall-hallitus (Botrytis), mis põhjustab noorte võrsete närbumist ja lehtede ning õiepungade pruunistumist. Haiguse tunnusteks on hallid seeneeosed nakatunud taimeosadel. Samuti võivad pojengid kannatada lehti kahjustavate seenhaiguste all, mis tekitavad punakaid või lillakaid laike.
Haiguste ennetamiseks hoia taimed hea õhuringlusega kohas ja väldi lehtede märjaks tegemist kastmisel. Eemalda nakatunud taimeosad kohe, kui märkad haiguse tunnuseid, ja hävita need, mitte ära komposti. Hooaja lõpus korista kõik taimejäägid, et vähendada haigustekitajate talvitumist. Tõsisemate haiguste korral võib olla vajalik kasutada fungitsiide, kuid alati järgi toote kasutusjuhendit ja vali keskkonnasõbralikud lahendused.
Pojengide talvitumine
Pojengid on külmakindlad taimed, mis taluvad hästi Eesti talvesid. Siiski on mõned hooldusvõtted, mis aitavad neil talve paremini üle elada. Sügisel, pärast esimesi külmasid, lõika rohtsete pojengide varred maha umbes 5 cm kõrguselt maapinnast. See aitab vältida haiguste ja kahjurite talvitumist taimedel.
Kata pojengide juureala 5-7 cm paksuse multšikihiga, kasutades näiteks kompostitud lehti või männikoort. Multš aitab hoida mullas stabiilset temperatuuri ja kaitseb juuri järskude temperatuurimuutuste eest. Puispojengide puhul ei ole varte tagasilõikamine vajalik, kuid noorte taimede puhul võib olla kasulik katta need talveks kuuseokstega, eriti kui talv tõotab tulla eriti külm. Kevadel eemalda multš järk-järgult, et võimaldada uutel võrsetel kergemini läbi tungida.
Pojengid on võrratud aiataimed, mis pakuvad oma suurte, lõhnavate õitega rõõmu aastakümneid. Kuigi nad vajavad alguses veidi hoolt ja tähelepanu, tasuvad nad selle vaeva kuhjaga. Õige istutussügavus, piisav päikesevalgus, hästi dreenitud muld ja regulaarne hooldus on võtmetegurid edukaks pojengide kasvatamiseks. Järgides neid lihtsaid nõuandeid, saate nautida nende kaunite taimede õitsemist oma aias aastast aastasse. Alustage pojengide kasvatamist juba täna ja looge aeda pärl, mis kestab põlvkondi!
