Kapsa maitse on eestlaste jaoks tuttav juba sajandeid. Hapendatud kapsas on olnud meie talvise toidulaua lahutamatu osa ning jõululaual aukohal olev praekapsas toob alati naeratuse näole. Omakasvatatud valge peakapsa maitse on võrreldamatu poest ostetuga, rääkimata rahulolutundest, mida annab oma käega kasvatatud saak. Kas pole aeg proovida ka oma aias kapsast kasvatada?
Mis taim on kapsas?
Kapsas kuulub ristõieliste sugukonda ning on üks vanimaid köögiviljakultuure maailmas. See kaheaastane taim moodustab esimesel aastal tiheda pea, mis koosneb tihedalt üksteise ümber keerdunud lehtedest. Taime vars on jäme ja lühike, lehed on suured, vahakihiga kaetud ning sinakasrohelise värvusega.
Peakapsa sort määrab ära nii pea suuruse, kuju kui ka valmimisaja. Varajased sordid valmivad 45-60 päevaga, hilised võivad võtta aega kuni 120 päeva. Pea võib kaaluda mõnest kilost kuni kümne kiloni, olenevalt sordist ja kasvutingimustest.
Millised tingimused on vajalikud kapsa kasvatamiseks?
Kapsas eelistab jahedamat kliimat ja kasvab kõige paremini temperatuuril 15-20°C. Taim vajab kasvu ajal palju päikesevalgust, mistõttu tuleks kasvukoht valida päikesepaistelises asukohas. Optimaalne õhuniiskus kapsa kasvamiseks on 70-80%.
Eesti kliima sobib kapsa kasvatamiseks suurepäraselt, kuna meie suved pole liiga kuumad. Öökülmad ei ole noortele taimedele ohtlikud, sest kapsas talub lühiajalist külma kuni -5°C. Siiski tasub kevadised külmad ööd katta taimede kaitseks kattelooriga.
Tugevad tuuled võivad noorte taimede kasvu pidurdada, seega tasub kasvukoht valida tuulevarjulisem. Samuti on oluline, et kasvukohas oleks hea õhuringlus, mis aitab vältida seenhaiguste teket.
Milline muld sobib?
Kapsas eelistab viljakaid, huumusrikkaid ja hästi dreenitud muldasid. Mulla pH peaks olema 6,0-7,0. Savised mullad sobivad hästi, kuid need peavad olema korralikult läbi töötatud ja orgaanilise ainega rikastatud. Liivased mullad vajavad rohkem väetamist ja kastmist.
Paekapsa ettekasvatamine
Eesti kliimas on kõige kindlam alustada kapsa kasvatamist ettekasvatamisega. Seemned tuleks külvata märtsi lõpus või aprilli alguses, umbes 45-50 päeva enne avamaale istutamist. Külvamiseks sobivad hästi 8-10 cm sügavused potid või kassettid, mis on täidetud kvaliteetse külvimullaga.
Seemned külvatakse 1-1,5 cm sügavusele ning idanemiseks hoitakse temperatuuri 18-20°C juures. Pärast tärkamist langetatakse temperatuur 15-16°C-ni. Tärganud taimi kasvatatakse hästi valgustatud kohas, kastmine peab olema mõõdukas ja regulaarne.
Kapsa istutamine avamaale
Enne taimede avamaale istutamist tuleb muld korralikult ette valmistada. Sügisel väetatakse maad komposti või sõnnikuga ning kevadel kobestatakse pinnast 25-30 cm sügavuselt. Istutamiseks valitakse pilves ilm või õhtune aeg.
Taimed istutatakse üksteisest 50-70 cm kaugusele, ridade vahe peaks olema 60-80 cm. Istutussügavus on selline, et alumised lehed jäävad maapinna lähedale. Pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta ning vajadusel katta kattelooriga, et kaitsta neid öökülmade eest.
Kastmine ja hooldus
Kapsas vajab regulaarset ja rohket kastmist, eriti pea moodustumise ajal. Kasta tuleks hommikul või õhtul, vältides lehtede märjaks tegemist. Ühe taime kohta kulub keskmiselt 4-5 liitrit vett kastmiskorra kohta.
Mullapind tuleb hoida umbrohuvaba ning kobestatud. Mulla pealmine kiht ei tohi kuivada ega kõveneda, sest see takistab õhu ja vee liikumist. Regulaarne mullapinna kobestamine aitab säilitada niiskust ja soodustab juurte arengut.
Väetamine
Kapsas on toitainete suhtes nõudlik taim. Esimene väetamine toimub kaks nädalat pärast istutamist, kasutades lämmastikurikast väetist. Teine väetamine tehakse pea moodustumise alguses kompleksväetisega.
Väetist antakse taime ümber mullasse kaevatud ringi, mille läbimõõt on 20-25 cm. Pärast väetamist tuleb kindlasti kasta. Liigne lämmastik võib põhjustada peade lõhenemist, seega tuleb väetamisega olla mõõdukas.
Võimalikud taimehaigused
Peamised kapsa haigused on ristõieliste nuuter, kapsa-ebajahukaste ja kapsa kuivlaiksus. Nuutri tunnuseks on juurte deformeerumine ja taimede kasvu aeglustumine. Ebajahukaste tekitab lehtedele kollakaid laike ning kuivlaiksus põhjustab pruune täppe.
Haiguste ennetamiseks on oluline järgida külvikorda, tagada hea õhuringlus ja vältida lehtede märjaks jäämist kastmisel. Nakatunud taimed tuleb kohe eemaldada ning hävitada, et haigus ei leviks.
Kahjurite tõrje
Peamised kapsa kahjurid on kapsakoi, kapsakärbes ja kapsaliblikas. Nende vastsed söövad lehti ja võivad taimele tõsist kahju tekitada. Samuti võivad probleeme tekitada nälkjad ja tuhktäid.
Kahjurite tõrjeks saab kasutada katteloori, mis takistab putukate juurdepääsu taimedele. Samuti aitavad looduslikud tõrjevahendid nagu nõgese- või küüslauguleotis. Keemilisi tõrjevahendeid tuleks kasutada ainult äärmisel vajadusel.
Saagi koristamine
Kapsa koristusküpsust näitab pea tihedus – küps pea on kõva ja tihe. Varajased sordid valmivad augustis-septembris, hilised oktoobris. Koristada tuleb kuiva ilmaga, lõigates pea ära terava noaga juurekaela kohalt.
Säilitamiseks sobivad kõige paremini hilised sordid. Saaki säilitatakse jahedas (0-1°C) ja niiskes (90-95%) ruumis. Õigetes tingimustes säilib kapsas kevadeni.
Peakapsa kasvatamine nõuab küll kannatust ja hoolt, kuid tulemus on vaeva väärt. Järgides õigeid kasvutingimusi ning hooldusvõtteid, saate nautida maitsvat kodukasvatatud kapsast nii värskelt kui ka hapendatult. Head kasvatamist!
