Kevad on käes ning aednikud üle Eesti plaanivad oma peenramaa külvikorda. Nuikapsas on põnev ja mitmekülgne köögivili, mis väärib kindlasti kohta sinu aias. See maitsev ja toitaineterikas kapsaline sobib suurepäraselt nii toorelt kui ka küpsetatult ning on üks tänuväärsemaid kultuure koduses aias kasvatamiseks.
Mis taim on nuikapsas?
Nuikapsas on kapsaliste sugukonda kuuluv köögivili, mida kasvatatakse tema mahlaka ja maitsva varrepõhimiku pärast. See omapärane taim meenutab oma välimuselt väikest UFO-t, kus maapealne osa moodustab ümmarguse või veidi lapiku mugula. Varrepõhimik võib olla roheline, violetne või valge, olenevalt sordist.
Nuikapsa lehed on püstised, sinakasrohelised ning söödavad, sisaldades ohtralt vitamiine ja mineraalaineid. Taime kõrgus võib ulatuda 30-40 sentimeetrini, muutes selle kompaktseks ja sobivaks isegi väiksematesse aedadesse.
Millised tingimused on vajalikud kasvatamiseks?
Nuikapsas on jahedama kliima taim, mis sobib suurepäraselt Eesti tingimustesse. Optimaalne kasvutemperatuur jääb vahemikku 15-20 kraadi Celsius, mis teeb sellest ideaalse kevad- ja sügiskultuuri. Taim talub hästi ka kerget öökülma, kuid pikaajaline külm võib põhjustada õisiku moodustumist.
Nuikapsas vajab kasvamiseks päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Liiga varjuline koht võib põhjustada taime venimist ning aeglustada varrepõhimiku arengut. Eesti kliimas saab nuikapsast edukalt kasvatada avamaal, kuid kevadise külvi puhul tasub noori taimi öökülmade eest katta kattelooriga.
Õhuniiskus mängib samuti olulist rolli nuikapsa kasvatamisel. Taim eelistab mõõdukat õhuniiskust, kuid talub hästi ka kuivemat perioodi, kui tagada piisav kastmine. Liigne niiskus võib soodustada seenhaiguste levikut.
Milline muld sobib?
Nuikapsas eelistab toitaineterikast, hästi dreenitud ning neutraalse või kergelt aluselise pH-ga (6,0-7,5) mulda. Muld peab olema kobestatud vähemalt 20-25 cm sügavuselt, et tagada varrepõhimiku ühtlane areng. Raske savine muld tuleb segada liiva ja kompostiga, et parandada selle struktuuri.
Nuikapsa istutamine
Nuikapsa seemned võib külvata otse avamaale alates mai algusest, kui öökülmade oht on möödas. Kevadise saagi saamiseks tasub seemneid külvata aprilli keskel katmikalale või aknalauale. Sügisese saagi jaoks sobib külvata juuni keskpaigas otse avamaale.
Taimede ettekasvatamisel peaks arvestama 4-5 nädalaga enne avamaale istutamist. Seemned idanevad juba 5-7 päeva jooksul ning noored taimed on vastupidavad ja tugevad.
Nuikapsa avamaal kasvatamine
Enne istutamist tuleb muld hoolikalt ette valmistada, eemaldades umbrohud ning lisades komposti või kõdusõnnikut. Maapind peab olema tasane ja korralikult läbi kaevatud. Istutusaugud tehakse 3-4 cm sügavused.
Taimede vahekaugus peaks olema 30-35 cm ning ridade vahe 40-50 cm. Liiga tihe istutus võib põhjustada konkurentsi toitainete pärast ning takistada varrepõhimiku normaalset arengut. Pärast istutamist tuleb taimed korralikult kasta ning soovi korral katta kattelooriga.
Kastmine ja hooldus
Nuikapsas vajab regulaarset kastmist, eriti varrepõhimiku moodustumise perioodil. Kasta tuleb hommikul või õhtul, vältides lehtede märjaks tegemist. Ühe taime kohta kulub keskmiselt 2-3 liitrit vett kastmiskorra kohta.
Kastmiseks sobib kõige paremini toasoe vesi. Kastmise sagedus sõltub ilmastikust – kuival perioodil tuleb kasta 2-3 korda nädalas, vihmasel ajal piisab harvemast kastmisest. Mullapind peaks püsima ühtlaselt niiske, kuid mitte märg.
Väetamine
Nuikapsa väetamine algab juba mulla ettevalmistamisel, kui lisatakse põhiväetist või komposteeritud sõnnikut. Kasvuperioodil vajavad taimed täiendavat lämmastikväetist, eriti intensiivse kasvu faasis.
Esimene pealtväetamine tehakse 2-3 nädalat pärast istutamist, kasutades kompleksväetist (NPK suhtega 10-10-10). Teine väetamine toimub varrepõhimiku moodustumise alguses, umbes 3-4 nädalat pärast esimest väetamist. Väetist antakse vastavalt pakendil olevatele juhistele, tavaliselt 20-30 g/m² kohta.
Võimalikud taimehaigused
Nuikapsas võib nakatuda mitmetesse haigustesse, millest levinumad on ristõieliste nuuter ja kapsa-tõusmepõletik. Nuutri tunnusteks on lehtede kolletumine ning juurte moondunud kasv. Tõusmepõletiku puhul muutuvad noored taimed pruuniks ja närtsivad.
Peamised kahjurid on kapsakoi, kapsakärbes ja maakirbud. Nende vastu aitab katteloori kasutamine ning õigeaegne märkamine ja tõrjumine. Bioloogilise tõrje meetoditena sobivad tuhaga pritsimine maakirpude vastu ning neem-õli preparaadid kapsakoi tõrjeks.
Millal ja kuidas saaki koristada?
Nuikapsa varrepõhimik on koristusküps 50-70 päeva pärast istutamist, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Õige koristusaeg on siis, kui varrepõhimik on saavutanud tennisepalli kuni väikese apelsini suuruse (läbimõõt 8-10 cm).
Saaki tuleb koristada õigel ajal, sest üleküpsenud varrepõhimikud muutuvad kiuliseks ja kaotavad maitse. Taim lõigatakse maapinna lähedalt läbi, jättes lühikese juurekaela. Koristatud nuikapsast saab säilitada külmkapis kuni kolm nädalat.
Nuikapsa kasvatamine on põnev ja rahuldust pakkuv tegevus, mis sobib suurepäraselt Eesti kliimasse. Järgides põhilisi hooldusvõtteid ning pöörates tähelepanu õigeaegsele kastmisele ja väetamisele, saad nautida maitsvat ja tervislikku saaki oma aiast. Nuikapsas on tänuväärne kultuur, mis tasub kasvatamisvaeva kuhjaga ära.
