Maapirn ehk topinambuur on üks kõige vastupidavamaid ja tervislikumaid köögivilju, mida saab Eesti kliimas kasvatada. See kollaste õitega taim pakub maitsvaid ja toitaineterikkaid mugulaid, mis on eriti väärtuslikud diabeetikutele ja tervisliku toitumise austajatele. Maapirn võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks ja pakub lisaks saagile ka dekoratiivset väärtust, toimides näiteks elava hekkina. Kas olete kunagi mõelnud, miks see vähemtuntud köögivili väärib kohta teie aias?
Mis taim on maapirn?
Maapirn (Helianthus tuberosus), mida tuntakse ka topinambuurina või Jeruusalemma artišokina, on päevalilleliste sugukonda kuuluv taim. See pärineb Põhja-Ameerikast, kuid jõudis 16. sajandil Euroopasse, kus seda hakati laialdaselt kasvatama. Maapirni rahvapärane nimetus tuleneb Brasiilia alal elanud tupinamboa hõimust, kelle elualadel taime esmakordselt avastati.
Taime iseloomustavad kõrged, tugevad varred, suured kollased õied (mis meenutavad väiksemaid päevalilli) ja maa-alused mugulad. Need mugulad meenutavad väliselt ja koostiselt kartulimugulaid, kuid on toiteväärtuselt palju rikkamad. Maapirnitaim võib kasvada 1,5-3 meetri kõrguseks ja selle juurestik moodustab paksud, söödavad mugulad, mis sisaldavad rohkelt inuliini – looduslikku insuliini asendajat.
Milliseid kasvutingimusi maapirn vajab?
Maapirn on äärmiselt vastupidav ja kohanemisvõimeline taim, mis sobib hästi Eesti kliimasse. Ta talub hästi külma ja võib maapinnas säilida isegi karmidel talvedel. Kõige paremini kasvab maapirn päikesepaistelises kohas, kuid talub ka osalist varju. See taim on tuntud oma vastupidavuse poolest, mistõttu võib ta kasvada ka halvema kvaliteediga muldades, kus teised köögiviljad ei pruugi hästi kasvada.
Maapirn eelistab piisavalt niiskust kevadel ja suve esimesel poolel, kuid talub hästi ka lühiajalisi põuaperioode. Taim on vastupidav enamikule haigustele ja kahjuritele, mis teeb temast ideaalse valiku algajatele aednikele. Eesti kliima sobib maapirni kasvatamiseks suurepäraselt, kuna taim talub hästi meie piirkonnas esinevaid temperatuurikõikumisi ja lühikest kasvuperioodi.
Milline muld sobib maapirni kasvatamiseks?
Maapirn eelistab neutraalset või kergelt aluselist mulda pH-väärtusega 6,0-7,5. Ta kasvab hästi kergetes ja keskmise raskusega muldades, kuid raskes savikas mullas ja sooldunud pinnases võib kasv olla piiratud. Mulla ettevalmistamisel on soovitatav lisada komposti ja teisi orgaanilisi aineid, et parandada mulla struktuuri ja tagada piisav toitainete sisaldus.
Maapirni istutamine
Maapirni istutatakse tavaliselt hilissügisel, paar nädalat enne püsivate külmade saabumist, või kevadel, kui muld on soojenenud. Sügisesel istutamisel kasutatakse terveid mugulaid, kevadel võib istutada ka tükeldatud mugulaid. Istutamiseks valitakse kanamuna suurused mugulad, mis asetatakse 12-15 cm sügavustesse vagudesse.
Enne istutamist on soovitatav mugulaid leotada stimulaatorlahuses (näiteks Epini lahuses kontsentratsiooniga 1 mg liitri vee kohta). Istutusvahed peaksid olema umbes 40 cm taime vahel ja 60-70 cm ridade vahel. Vagudest väljakaevatud muld segatakse luujahuuga ja seejärel kaetakse sellega mugulad. Parimad eelviljad maapirni jaoks on kurk ja kartul.
Kastmine ja hooldus
Maapirn vajab regulaarset kastmist ainult pikaajalisel põuaperioodil. Kui suvel esineb aeg-ajalt vihma, võib kastmisest täielikult loobuda. Taime eest hoolitsemine on minimaalne ja lihtne – nagu teiste aedviljadega, tuleb maapirni juurest umbrohtu eemaldada ja mulda kobestada. Kui võrsed on saavutanud 30 cm kõrguse, tuleb neid regulaarselt kompostiga muldadada.
Kui taim on kasvanud meetri kõrguseks, on soovitatav peenra nurkadesse lüüa vaiad ja tõmmata nende vahele traat, mis toetab varsi ja hoiab neid tuule eest murdumast. Suuremate mugulate moodustumiseks on kasulik suunata taime energiat õigesti – näiteks kärpida kõrgeid varsi 1,5-2 meetri kõrguselt ja eemaldada õiepungad õitsemise alguses.
Kuidas maapirni väetada?
Maapirni väetamine on oluline, et tagada tervislike mugulate moodustumine. Lisaks algse istutamise ajal mulda lisatud toitainetele on soovitatav kevadel lisada mulda kaaliumit ja lämmastikku sisaldavaid mineraalgraanuleid. Õitsemisperioodil on kasulik teha vedelväetistega toitmine, mis toetab taimede kasvu ja mugulate arengut.
Kõrghooajal suvel on soovitatav kasta maapirni sidraatlahusega. Mineraalväetisi tuleks lisada igal aastal, samas kui orgaanilist väetist (nagu kompost või sõnnik) võib lisada üle aasta. Kaaliumi ja fosfori sisaldavad väetised (nagu kaaliumi monofosfaat) on eriti kasulikud, kuna need toetavad mugulate moodustumist ja kasvu.
Maapirni võimalikud haigused
Kuigi maapirn on haigustele üldiselt vastupidav, võib ta mõningate probleemide all siiski kannatada. Valge mädanik ehk sklerotinioos on üks selliseid haigusi, mis avaldub viltja hallituse tekkimisena, mis hiljem muutub mustadeks moodustisteks. Nakatumine toimub mulla kaudu kõrge niiskuse ja temperatuurikõikumiste korral. Mädanikuga nakatunud taimi ei saa ravida, need tuleb eemaldada.
Alternaarioosi puhul ilmuvad lehtedele ja vartele tumedad või heledad pruunid laigud kollase äärisega. Nende suurenedes lehed kuivavad ja hukkuvad. Alternaarioosiga nakatunud taimi töödeldakse fungitsiididega, pihustades neid õhutemperatuuril üle 18°C. Jahukaste võib esineda taimede teisel kasvuperioodil, kui lehtedele tekib valge pulbriline kate. Selle vastu võitlemiseks saab kasutada preparaate nagu Topaz või Topsin.
Kahjuritest on maapirni jaoks eriti ohtlikud nälkjad, krundid ning mõned vastsete liigid. Kui teie aias on palju nälkjaid, on soovitatav enne istutamist laiali puistata granuleeritud nälkjavastaseid preparaate. Maikärblaste vastsete, öölaste ja kruntide vastaseks profülaktikaks on kasulik enne istutamist mulda lisada preparaate nagu Diazonon või Foxin.
Saagi korjamine
Maapirni mugulad valmivad vähemalt 4 kuud pärast istutamist. Kui kiirustada, ei kogu nad kõiki kasulikke aineid, mille poolest maapirni hinnatakse. Saaki võib koristada nii hilissügisel, kui algavad esimesed külmad, kui ka kevadel. Kevadel tuleb mugulad korjata enne, kui nad hakkavad võrsuma, kuna võrsumise korral halveneb nende maitse oluliselt.
Talvel säilitatakse mugulaid nagu enamikke juurvilju – liivaga kaetult kastides. Eelnevalt tuleb maapirn korralikult pesta ja lasta kuivada. Võimaluse korral on parem säilitada neid keldris või jahedas panipaigaseruumis. Kui sellist kohta pole, võib kasutada soojustatud rõdu. Väiksemate varude korral võib mugulad paigutada külmikusse köögiviljade sahtlisse.
Maapirn on suurepärane täiendus iga aedniku aeda, pakkudes nii tervislikke mugulaid kui ka dekoratiivset väärtust. See vastupidav ja kohanemisvõimeline taim kasvab hästi Eesti kliimas ning vajab minimaalset hooldust. Maapirni mugulad on rikkad toitainete, eriti inuliini poolest, mis muudab nad väärtuslikuks eriti diabeetikutele. Järgides lihtsaid kasvatusjuhiseid, saate nautida rikkalikku saaki, mida kasutada nii toiduna kui ka looduslike ravimite valmistamiseks.
