Mulla happesus on oluline parameeter, mis mõjutab taimede kasvu ja arengut. See näitab mulla hapete ja aluste vahekorda ning määrab, milliseid taimi on võimalik edukalt kasvatada. Õige happesuse taseme säilitamine aitab tagada taimede tervise ja hea saagi, samas kui vale pH tase võib põhjustada toitainete kättesaamatust ja kasvu pärssimist.
Mis on mulla happesus?
Mulla happesus ehk pH on parameeter, mis näitab hapete ja aluste vahekorda mullas. Seda tähistatakse sümboliga pH ja mõõdetakse skaalal 0 kuni 14. Mida madalam on pH väärtus, seda happelisem on muld, samas kui kõrgemad väärtused näitavad aluselisemat keskkonda.
Keemilise koostise põhjal jagatakse mullad happelisteks, neutraalseteks ja aluselisteks. Enamik taimi eelistab kasvada nõrgalt happelises või neutraalses mullas, kuid on ka erandeid. Mõned taimed, nagu hortensiad, rododendronid ja mustikas, eelistavad happelisemat keskkonda.
Mulla pH skaala on järgmine: pH 0,0-4,5 – tugevalt happeline muld; pH 4,6-5,0 – happeline muld; pH 5,1-5,5 – nõrgalt happeline muld; pH 5,6-6,4 – neutraalsele lähedane muld; pH 6,5-7,3 – neutraalne muld; pH 7,4-8,0 – nõrgalt aluseline muld; pH 8,1-8,5 – aluseline muld; pH 8,6 ja kõrgem – tugevalt aluseline muld.
Miks on mulla happesuse mõõtmine oluline?
Mulla happesus mõjutab otseselt taimede võimet omastada toitaineid. Liiga aluselises mullas võivad taimed areneda halvasti ja ei suuda omastada olulisi mikro- ja makroelemente, näiteks rauda. Samas liiga happelises mullas võivad teatud toitained muutuda taimedele mürgiseks või kättesaamatuks.
Mulla aluselisemaks muutumine võib toimuda liiga kareda kastmisvee või kaltsiumit, naatriumit ja magneesiumit sisaldavate väetiste liigse kasutamise tõttu. Seetõttu on oluline aeg-ajalt kontrollida mulla happesust ja vajadusel seda korrigeerida vastavalt kasvatatavate taimede vajadustele.
Kuidas määrata mulla happesust?
Kõige täpsem viis mulla pH määramiseks on kasutada spetsiaalset mõõteseadet ehk pH-meetrit. Need seadmed on varustatud pika sondi või anduriga, mis viiakse mulda, ning näidikul kuvatakse pH väärtus. Täpsete tulemuste saamiseks on soovitatav teha mõõtmisi erinevates kohtades.
Mulla pH mõõtmiseks pH-meetriga tuleb luua sondi jaoks avaus 10-15 cm sügavusele, veenduda, et muld on niiske (vajadusel niisutada destilleeritud veega), loputada sond puhta veega ja sisestada see avausse. Seade registreerib automaatselt mulla pH väärtuse, kui näit on stabiliseerunud umbes seitsme sekundi jooksul.
Kuna muld ei ole ühtlaselt jaotunud ja erinevates kohtades ning sügavustel võivad pH näidud veidi erineda, on soovitatav teha mõõtmisi mitmes kohas, hoides sondi samal sügavusel ja nurga all, et vähendada mõõtmisvigu.
Lakmuspaberid ja testribad
Teine levinud meetod on kasutada lakmuspabereid või spetsiaalseid testiribasid. Selle meetodi jaoks tuleb valmistada mullalahus. Selleks segage proovid erinevatest aiaosadest, lisage destilleeritud vett vahekorras 1:5 (või 1:3), kastke lakmuspaberit saadud lahusesse 3-4 sekundit ning võrrelge paberi värvi kaasasoleva värviskaalaga.
Täpsemate tulemuste saamiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid mulla indikaatorribasid, mitte universaalseid pH-ribasid, kuna viimased võivad happelises keskkonnas anda 2-3 ühiku suuruse vea.
Kodune meetod äädika ja soodaga
Lihtne viis mulla tüübi ligikaudseks määramiseks on võtta väike kogus mulda ja lisada sellele lauaäädikat. Kui muld hakkab susisema ja tekib vaht, on muld aluseline. Kui reaktsioon on nõrk, on muld neutraalne. Kui reaktsiooni ei toimu, on muld happeline.
Taimed-indikaatorid
Mõned taimed võivad olla looduslikud happesuse indikaatorid. Happelisel mullal kasvavad hästi: maasikas, luuderohi, tarn, rukkilill, oblikas ja tulikas. Neutraalsel või aluselisel mullal: kummel, põldmari, nõges, ristik ja paiseleht.
Kuidas muuta mulla happesust?
Kui teie muld on liiga aluseline ja soovite kasvatada taimi, mis eelistavad happelisumat keskkonda (nagu hortensiad, rododendronid, asalead, mustikas), saate kasutada järgmisi meetodeid:
Kõrgsooturvas on loomulikult happelise reaktsiooniga (pH 3,0-4,0). Laotage umbes 1,5 kg ruutmeetrile ja kaevake läbi. Turvas muudab mulla ka kohedamaks ja õhku läbilaskvamaks, kuid pH muutus võib võtta aega kuni mitu aastat.
Hapestamist soodustavad väetised aitavad suurendada mulla happesust umbes aasta jooksul. Nende hulka kuuluvad: ammooniumsulfaat (20-40 g/m²), karbamiid (15-20 g/m²), ammooniumnitraat (20-40 g/m²), kaaliumsulfaat (40-50 g/m²) ja väävel (75-100 g/m²).
Happelahused annavad kiire efekti. 10 liitris vees lahustage 5 g sidrun- või oblikhapet või 100 ml lauaäädikat (9%). Kastke lahusega mulda arvestusega 10 liitrit 1 m² kohta. Protseduuri võib korrata iga 10-15 päeva järel.
Okaspuumultš aitab tõsta mulla happesust ning kaitseb seda ka kuivamise eest ja pärsib umbrohtude kasvu. Laotage okaspuuokkad, koor või saepuru taimede ümber 5-10 cm kihina. Arvestage, et multš laguneb järk-järgult, seega tuleks katet hooaja jooksul uuendada.
Mulla aluselisemaks muutmise meetodid
Kui muld on liiga happeline ja soovite kasvatada taimi, mis eelistavad neutraalset või aluselist keskkonda (kapsas, kaunviljad, kurgid, peet), saate kasutada järgmisi meetodeid:
Lubijahu – valige kõige peenema jahvatusega jahu või lahustage kustutatud lubi vees arvestusega 50 kg 100 ruutmeetri kohta. Dolomiitjahu – lisaks happesuse vähendamisele rikastab mulda tsingi, fosfori, magneesiumi, kaltsiumi ja mangaaniga. Soovitatav kogus on 2 tassi 1 m² kohta.
Kriit – purustage, sõeluge läbi sõela ja kandke arvestusega 300 g 1 m² kohta. Tuhk – turba- või puutuhk vähendab tõhusalt happesust. Normaalne kogus on umbes 200 kg 100 ruutmeetri kohta.
Haljasväetised – kaunviljade, kaera, lupiini või rukki külvamine mitu korda hooaja jooksul 3-4 aasta jooksul aitab normaliseerida happeliste muldade pH-d.
Oluline on meeles pidada, et mulla happesuse muutmine on protsess, mis nõuab aega. Mõned meetodid annavad kiire, kuid lühiajalise efekti, teised toimivad aeglasemalt, kuid tulemus püsib kauem.
Varem rääkisime sellest, kuidas kaitsta aedmaasikaid kahjurite ja haiguste eest. See on oluline teada, et igal aastal head saaki korjata. Tegelikult ei ole soovitud tulemuse saavutamine sugugi keeruline.
