Olete kunagi imetlenud asalea silmipimestavaid õisi ja mõelnud, kas suudaksite seda imelist taime isegi kasvatada? Värvikad õied, mis võivad kesta nädalaid, muudavad asalea üheks kauneimaks taimevalikuks nii siseruumides potis kui ka aias. Igaüks võib õppida selle kauni taime hoolduse saladusi, olgu teil rohelised sõrmed või alles alustate taimede kasvatamist.
Mis taim on asalea?
Asalea kuulub rododendronite perekonda ja on tuntud oma rikkalike, erksavärviliste õite poolest, mis õitsevad hiilgavalt isegi vähese valgusega kohtades. Sõltuvalt sordist võivad asalea õied olla valged, roosad, punased, lillad või isegi mitmevärvilised, pakkudes muljetavaldavat värvipaletti igasse kodusse või aeda. Tiheda lehestiku ja kompaktse kasvukujuga taim õitseb tavaliselt hilistalvest varakevadeni, pakkudes värvipuhangut just siis, kui loodus alles talveunest ärkab.
Asaleasid jaotatakse laias laastus kahte rühma: toataimed ja aiataimed, mis erinevad oma vastupidavuse ja kasvunõuete poolest. Toa-asalead on tavaliselt õrnemad ja nõuavad rohkem tähelepanu, samas kui välisasalead on vastupidavamad ja taluvad paremini Eesti kliimatingimusi. Õitsemisperiood sõltub sordist, kuid võib kesta 2-6 nädalat, muutes asalea pikaajalise ilu allikaks teie kodus või aias.
Millised tingimused on asaleale vajalikud?
Asalead armastavad osalist varju, eriti keskpäevase otsese päikese eest kaitstud kohti. Ideaalne asukoht on hommikupäikesega, kuid pärastlõunase varjuga piirkond, mis annab taimele piisavalt valgust, kuid kaitseb seda intensiivse kuumuse eest. Siseruumides kasvatatavate asaleade puhul valige ida- või läänesuunaline aken, kus taim saab piisavalt hajutatud valgust ilma otsese päikesepaisteta, mis võib lehti kõrvetada.
Temperatuuri osas eelistavad asalead jahedamat keskkonda, eriti õitsemise ajal, mil optimaalne temperatuur jääb vahemikku 16-18°C. Kõrgemad temperatuurid võivad õitsemisperioodi lühendada, samas kui liiga madalad temperatuurid võivad põhjustada lehtede langemist. Eesti kliimas võivad välisasalead hästi kasvada, eriti kui valite külmakindlaid sorte ja tagatu talvekattena tugeva multšikihi.
Niiskus on asaleade kasvatamisel võtmetähtsusega, sest nad pärinevad looduslikult niisketest keskkondadest. Siseruumides kasvatatavate asaleade puhul on soovitatav säilitada õhuniiskus vähemalt 50% juures, kasutades õhuniisutajat või asetades poti veega täidetud alusele, mis on kaetud kivikestega, et pott ei seisaks otse vees. Välitingimustes aitab regulaarne multšimine säilitada pinnase niiskust ja tagada taimele vajalikud kasvutingimused.
Milline muld sobib asaleale?
Asalead nõuavad happelist mulda pH-tasemega vahemikus 4,5-5,5, mis on nende optimaalse kasvu ja õitsemise jaoks kriitilise tähtsusega. Suurepärane valik on spetsiaalne rododendronitele ja asaleadele mõeldud muld, mis sisaldab turba, männikoore ja perliidi või vermikuliidi segu. Hea vee äravool on samuti oluline, kuna asalead ei talu seisvat vett, mis võib põhjustada juurte mädanemist ja lõpuks taime surma.
Asalea istutamine
Asalea istutamiseks siseruumides valige pott, mis on umbes 2-3 cm suurem taime juurepallist, tagades piisava ruumi kasvuks, kuid vältides liigset pinnast, mis võib säilitada liiga palju niiskust. Täitke poti põhi drenaažikihiga, näiteks väikeste kivikeste või purunenud savipotitükkidega, seejärel lisage veidi spetsiaalset asaleamulda (on saadaval Bauhofis). Asetage taim potti nii, et juurepalli ülaosa oleks veidi allpool poti serva, täitke küljed mullaga ja kergelt tihendage.
Aias istutamiseks valige koht, mis pakub osalist varju ja on kaitstud tugevate tuulte eest. Parim aeg istutamiseks on kevadel pärast öökülmade ohu möödumist või sügisel, andes taimele aega enne talve juurduda. Kaevake auk, mis on umbes kaks korda laiem kui taime juurepall, kuid sama sügav, tagades, et taim istutatakse samale sügavusele, millel ta oli eelmises potis või kasvukohas.
Pärast istutamist kastke taime põhjalikult, lisage 5-7 cm paksune multšikiht (männikoore, turba või lehekõdu segu) ümber taime, jättes väikese vahemaa tüve ja multši vahele, et vältida tüve mädanemist. Siseruumides kasvatatavate asaleade puhul asetage pott kohta, kus on piisavalt hajutatud valgust, kuid mitte otsest päikesevalgust, ja hoidke muld ühtlaselt niiske esimese paari nädala jooksul, et aidata taimel kohaneda.
Kastmine ja hooldus
Asaleade kastmisel on kõige olulisem hoida muld ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Kontrollige pinnast regulaarselt, sõrme umbes 2,5 cm sügavusele mulda surudes – kui tundub kuiv, on aeg kasta. Vältida tuleks nii ülekastmist, mis põhjustab juurte mädanemist, kui ka pinnase täielikku kuivamist, mis võib põhjustada lehtede närbumist ja langemist.
Kastmiseks kasutage pehmet vett, ideaalis vihmavett või seisma lastud kraanivett, sest asalead on tundlikud vees leiduvate mineraalide suhtes. Kastke hommikul, andes taimele kogu päeva, et liigne niiskus aurustuda saaks, vähendades seega seenhaiguste riski. Suvel võib olla vaja kasta sagedamini, eriti kuumade ilmadega, samas kui talvel, kui taim on puhkeolekus, vähendage kastmist, kuid ärge laske mullal kunagi täiesti ära kuivada.
Kuidas väetada?
Väetamine on asalea terve kasvu ja rikkaliku õitsemise tagamiseks oluline, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, sest asalead on tundlikud liigse väetise suhtes. Kasutage spetsiaalset happelembestele taimedele mõeldud väetist, mis on madala lämmastikusisaldusega, eriti õitsemisperioodil, mil taim vajab rohkem fosforit ja kaaliumi. Alustage väetamist varakevadel, kui ilmuvad esimesed uued kasvud, ja jätkake regulaarselt kord kahe nädala jooksul kogu kasvuperioodil kuni hilissügiseni.
Väetise kogus sõltub taime suurusest ja kasvufaasist, kuid üldiselt on parem väetada väiksemate kogustega sagedamini kui suurte kogustega harva. Järgige alati tootepakendil olevaid juhiseid ja vähendage soovitatud kogust umbes poole võrra, eriti kui teie taim on noor või äsja istutatud. Talvel, kui taim on puhkeolekus, peatage väetamine täielikult, sest selles faasis ei suuda taim toitaineid efektiivselt kasutada ja liigne väetamine võib põhjustada juurte kahjustusi.
Võimalikud taimehaigused
Asalead võivad kannatada mitmete haiguste all, millest levinumad on hallitus, juuremädanik ja lehelaiksus. Hallitus avaldub tavaliselt valge või halli pulbrilise kattena lehtedel ja võrsete otstes, eriti liigse niiskuse ja halva õhuringluse tingimustes. Juuremädanik põhjustab lehtede kolletumist ja närbumist ning on sageli ülekastmise tulemus, samas kui lehelaiksus ilmneb pruunide või mustade laikudena lehtedel.
Kahjuritest võivad asaleadele probleeme tekitada kedriklest, lehetäid ja närilised. Kedriklestade olemasolu tunnuseks on peened ämblikuvõrgutaolised koed lehtede all ja lehtede kolletumine, samas kui lehetäide rünnaku tundemärgiks on kleepuv aine lehtedel ja võrsetel. Probleemide ennetamiseks kontrollige oma taimi regulaarselt, tagage hea õhuringlus, vältige ülekastmist ja kasutage vajaduse korral spetsiaalseid insektitsiide või looduslikke lahendusi, nagu neemõli või seebivesi, kontrollimaks kergemaid kahjurite rünnakuid.
Asalea kasvatamine võib olla äärmiselt rahuldust pakkuv kogemus, kui järgite neid lihtsaid juhiseid ja pöörate tähelepanu taime vajadustele. Õige hooldusega premeerib asalea teid nädalate kaupa kestvate kaunite õitega, tuues teie koju või aeda värvipuhangu isegi kõige hallimatel päevadel. Olgu teil täielikult haljassõrmed või olete alles alustav aednik, nende kauni taime kasvatamise õppimine avab teile aia- või toataimede kasvatamise täiesti uue maailma, mis pakub aastateks rõõmu ja rahulolu.
