Krüsanteemid on oma värvikirevate õitega tõelised sügise kroonijuveelid, mis võivad muuta iga aia silmapaistvaks. Need vastupidavad lilled pakuvad sügishooajal värvi ajal, kui enamik taimi on juba õitsemise lõpetanud. Krüsanteemide kasvatamine ei ole keeruline, kui järgida mõningaid põhireegleid ja teada nende vajadusi. Kas ka sina soovid oma aeda rikastada nende kaunite sügislilledega?
Mis taim on krüsanteem?
Krüsanteem (Chrysanthemum) kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda ja on pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, kus neid on kasvatatud juba üle 2500 aasta. Need taimed on tuntud oma mitmekesiste õite poolest, mis varieeruvad lihtsatest daalialaadsetest kuni komplekssete ja keeruliste vormideni, pakkudes laias valikus värve alates valgest, kollasest ja oranžist kuni roosa, punase ja lillani.
Krüsanteemid on mitmeaastased taimed, mis võivad kasvada 30 sentimeetrist kuni 1 meetri kõrguseni, sõltuvalt sordist. Neil on tugevad varred, tumerohelised sakilise servaga lehed ning nad õitsevad tavaliselt hilissuvel ja sügisel, olles sügisaia ühed viimastest õitsevatest taimedest. Õied võivad olla väikesed või suured, üksikud või kobarates, pakkudes aednikule palju valikuvõimalusi aia kujundamisel.
Millised tingimused on vajalikud kasvatamiseks?
Krüsanteemid eelistavad täispäikesega kasvukohti, kuid taluvad ka kerget varjutamist. Optimaalseks kasvuks vajavad nad vähemalt 5-6 tundi otsest päikesevalgust päevas, mis tagab tugeva varre ja rikkaliku õitsemise. Liiga varjulises kohas jäävad taimed kõhnaks ja õitsevad vähem, samal ajal kui liiga kuumas ja otseses päikeses võivad õied kiiresti närbuda.
Eesti kliimas on krüsanteemid üldjuhul vastupidavad, kuid mõned sordid võivad vajada talvekaitset. Aeda istutamiseks sobivad paremini aiakriisanteemid (Chrysanthemum morifolium), mis on meie kliimas vastupidavamad kui potikriisanteemid. Krüsanteemid eelistavad mõõdukat õhuniiskust, kuid nad ei talu liigniiskust, eriti juurestiku piirkonnas, mis võib põhjustada juurehaigusi ja mädanemist.
Krüsanteemid vajavad hästi kuivendatud kasvukohta, kus vesi ei jää seisma. Nad taluvad hästi Eesti talvi, kui need ei ole äärmiselt külmad, kuid noored taimed vajavad esimesel talvel kindlasti kaitset külma eest. Taimed tuleks istutada kohta, kus nad on kaitstud tugevate tuulte eest, sest pikad ja õierikkad varred võivad tugevate tormidega murduda.
Milline muld sobib?
Krüsanteemid eelistavad viljakaid, hästi dreenitud, kergelt happelisi kuni neutraalseid muldi (pH 6,0-7,0). Ideaalne on kompostiga rikastatud liivsavimuld, mis hoiab niiskust, kuid laseb üleliigsel veel hõlpsasti läbi imbuda. Mulda tuleks enne istutamist rikastada orgaanilise materjaliga nagu kompost või hästi kõdunenud sõnnik, et parandada selle struktuuri ja toitainetesisaldust, mis tagab taimede tugeva kasvu ja rikkaliku õitsemise.
Istutamine
Krüsanteeme saab kasvatada nii seemnest kui ka istikutest, kuid kõige tavalisem on nende paljundamine pistikute, jagamise või istikute ostmise teel. Seemnest kasvatamine on aeganõudvam ja sobib pigem kogenud aednikele, sest sortide omadused ei pruugi alati edasi kanduda. Istikute või pistikute kasutamine annab kiiremini tulemusi ja tagab, et saate täpselt soovitud sordi ja õievärviga taime.
Parimat õitsemist võite oodata, kui istutate krüsanteemid kevadel, kui külmaoht on möödas, tavaliselt mai keskel või lõpus. Istutades taimed varakult, saavad nad enne õitsemisperioodi korralikult juurduda ja tugevaks kasvada. Suuremad istikud võib istutada ka suvel, kuid sel juhul peab tagama korraliku kastmise, et taimed suudaksid kuumal perioodil juurduda.
Millal ja kuidas õigesti külvata seemneid?
Krüsanteemide seemneid külvatakse tavaliselt jaanuarist märtsini siseruumides, et taimed jõuaksid sama aasta suvel ja sügisel õitseda. Külvamiseks vajate kergelt happelist, hästi dreenitud seemneküünamulda ja madalaid potte või külvikaste piisavate drenaažiavadega. Seemned külvatakse õrnalt mulla pinnale ja kaetakse õhukese mullakihiga, umbes 3-5 mm paksuselt.
Idanemiseks vajavad seemned temperatuuri vahemikus 18-21°C ja ühtlast niiskust. Asetage potid või külvikastid sooja ja valgusküllasesse kohta, kuid vältige otsest päikesevalgust. Idanemine toimub tavaliselt 7-14 päeva jooksul, misjärel taimi tuleb hoida hea valguse käes, aga mitte otseses päikeses. Kastke ettevaatlikult, eelistatavalt altpoolt, et vältida väikeste taimede kahjustamist ja seemikute “mahalangemise” haigust.
Istikute istutamine avamaale
Krüsanteemide istikuid saab avamaale istutada, kui külmaoht on möödunud, tavaliselt mai teises pooles. Enne istutamist karastage taimi, viies nad päeval õue ja tuues ööks sisse, umbes nädala jooksul. See aitab taimedel kohaneda välitingimustega ja vähendab istutamisšokki.
Istutamiseks kaevake augud, mis on kaks korda laiemad kui potid, ning asetage taimed samale sügavusele, millel nad olid pottides. Jätke erinevate taimede vahele piisavalt ruumi, sõltuvalt sordist 30-60 cm. Pärast istutamist kastke taimi põhjalikult ja multšige mulla pind orgaanilise multšiga nagu kõdunenud puukoor või kompost, et säilitada niiskust ja takistada umbrohu kasvu. Esimestel nädalatel pärast istutamist kontrollige istikuid regulaarselt ja vajadusel toestage kõrgemad sordid, et vältida murdumist tugevate tuulte või vihmasadude ajal.
Seemnete külvamine otse avamaale
Krüsanteemide seemneid võib külvata ka otse avamaale, kui mullatemperatuur on tõusnud vähemalt 15°C-ni, tavaliselt mai lõpust juuni alguseni. Valige päikesepaisteline koht ja valmistage muld ette, kaevates selle läbi 20-30 cm sügavuselt ja lisades komposti või kõdunenud sõnnikut toitainete rikastamiseks.
Tehke mullasse väikesed vaod, umbes 0,5-1 cm sügavuselt, ja külvake seemned hõredalt, jättes iga seemne vahele umbes 2-3 cm. Katke seemned õhukese mullakihiga ja kastke õrnalt, et mitte seemned välja uhtuda. Vajadusel märgistage külvirea asukoht, et hiljem oleks lihtsam eristada tärkavaid taimi umbrohust. Seemned idanevad tavaliselt 1-3 nädala jooksul, sõltuvalt temperatuurist ja niiskustingimustest. Kui taimed on piisavalt suured, harvendage neid, jättes nende vahele 30-45 cm ruumi, sõltuvalt sordi suurusest.
Kastmine ja hooldus
Krüsanteemid vajavad regulaarset kastmist, eriti kuumadel ja kuivadel perioodidel. Mullaniiskus peaks olema ühtlane – mitte liiga märg ega liiga kuiv. Kasta tuleks hommikul, et lehed jõuaksid enne õhtut kuivada, mis aitab vältida seenhaiguste levikut. Vesi tuleks suunata otse juurte piirkonda, mitte lehtedele, et vähendada haiguste riski.
Kastmiseks sobib kõige paremini toasoe, seisev vesi, mis ei ole liiga külm ega liiga soe. Taimed vajavad nädalas 2-3 korda põhjalikku kastmist, mille käigus muld niisutatakse korralikult läbi. Eriti tähelepanelik tuleb olla äsjaistutatud taimedega, mis vajavad sagedasemat kastmist, kuni nad on korralikult juurdunud. Kuumadel suvekuudel suurendage kastmissagedust vastavalt vajadusele, samas kui jahedamatel ja vihmastel perioodidel vähendage seda.
Kuidas väetada?
Krüsanteemid on toitainete suhtes nõudlikud ja vajavad regulaarset väetamist kogu kasvuperioodi jooksul. Alustage kevadel, kui taimed hakkavad kasvama, tasakaalustatud aeglaselt vabaneva väetisega (NPK 10-10-10 või sarnane). Kevadel ja varasuvel soodustab lämmastikurikkam väetis lehtede ja varte kasvu, suve keskpaigast tuleks aga üle minna väetisele, mis sisaldab rohkem fosforit ja kaaliumi (näiteks NPK 5-10-10), et stimuleerida õite moodustumist.
Väetage taimi iga 4-6 nädala tagant või vastavalt valitud väetise juhistele. Vedelväetisi saab kasutada sagedamini, kuid lahjendatuna. Vältige liigset väetamist, eriti lämmastikuga, mis võib viia ülemäärase lehekasvuni õitsemise arvelt. Sügisel, kui taimed on õitsema hakanud, lõpetage väetamine, et mitte julgustada uut kasvu, mis ei jõuaks enne talve küpseks saada.
Võimalikud taimehaigused
Krüsanteemid võivad kannatada erinevate haiguste käes, millest levinumad on jahukaste, hall-hallitus (Botrytis) ja erinevad lehelaiksused. Jahukastet iseloomustab valge pulbriline kiht lehtedel, hall-hallitust aga hallid või pruunid laigud lehtedel ja õitel. Haiguste ennetus on parim kaitse – hoida taimed tugevad ja terved, tagada hea õhuringlus ning vältida lehestiku märjaks jäämist.
Kahjuritest ohustavad krüsanteeme lehetäid, lestad ja nematoodid. Lehetäid on väikesed rohekad või pruunikad putukad, kes kogunevad noorte võrsete ümber ja imevad taimemahla. Nende kahjustusi näitab lehtede keerduminen ja kasvupeetus. Kahjurite vastu võib kasutada looduslikke tõrjevahendeid nagu nõgese- või küüslauguleotist või biopreparaate. Tõsisema infektsiooni korral võib olla vajalik kasutada spetsiaalseid taimekaitsevahendeid, järgides alati tootja juhiseid ja kasutades neid vastutustundlikult.
Ettevalmistus talvitumiseks
Krüsanteemide talvitumise edukus sõltub suuresti sordist ja kasvukohast. Eesti kliimas on soovitav kõik krüsanteemid talveks katta, eriti esimestel aastatel pärast istutamist. Pärast esimesi öökülmasid lõigake taimed 15-20 cm kõrguselt maha ja multšige juureala 10-15 cm paksuse kihiga, kasutades kuivi lehti, õlgi, okaspuuoksi või spetsiaalset talvekatet.
Raskem ja niiskem multš võib külmuda ja taimi hoopis kahjustada, seega eelistage kergemat ja õhulist materjali. Kevadel, kui külmaoht on möödas, eemaldage talvekate järk-järgult, et taimed saaksid aeglaselt kohaneda muutuvate tingimustega. Oluline on eemaldada kate enne, kui taimed hakkavad selle all kasvama, sest liiga pikad ja õrnad võrsed võivad hiljem külma käes kannatada.
Krüsanteemide jagamine
Krüsanteeme soovitatakse jagada iga 2-3 aasta tagant, et säilitada nende elujõud ja õitsemisaktiivsus. Parim aeg jagamiseks on varakevad, kui uued võrsed on just ilmuma hakanud ja on 5-10 cm kõrgused. Kaevake taim ettevaatlikult välja, vältides juuresüsteemi kahjustamist, ja eemaldage mullast, et juurepall oleks nähtav.
Jagage taim käte või terava nugaga mitmeks osaks, jälgides, et igal osal oleks piisavalt juuri ja vähemalt 2-3 tugevat võrset. Eemaldage vanad ja puitunud keskosad ning säilitage elujõulisemad välimised osad. Istutage jagatud tükid kohe uude kasvukohta sama sügavale, kui nad olid enne, ja kastke põhjalikult. Esimestel nädalatel hoidke muld ühtlaselt niiske, et soodustada juurdumist, ja kaitske taimi otsese päikese ning tugevate tuulte eest, kuni nad on taastunud ja hakkavad uuesti kasvama.
Krüsanteemide kasvatamine on tänuväärne ettevõtmine, mis pakub aiale värvi ja ilu ajal, mil enamik lilledest on õitsemise lõpetanud. Need mitmekülgsed ja vastupidavad taimed sobivad ideaalselt Eesti kliimasse, pakkudes mitmeid sorte ja värve igale maitsele. Järgides eeltoodud juhiseid mullastiku, kastmise, väetamise ja talvekaitse osas, saate nautida nende imeliste lillede õitsemist aastast aastasse. Alustage krüsanteemide kasvatamist juba sel kevadel ja laske nende värvikirevatel õitel oma aeda sügisel kaunistada!
