Kartul on üks armastatumaid toiduaineid Eesti köögis, mida leiab peaaegu igalt õhtusöögilt. Kuigi poelettidelt saab kartulit osta aastaringselt, on oma aias kasvatatud mugulate maitse hoopis erilisem. Paljud aiapidajad otsustavad just seetõttu kartulit ise kasvatada, vaatamata sellele, et see nõuab pühendumist ja järjepidevat hoolt.
Mis taim on kartul?
Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda ja on pärit Lõuna-Ameerikast. See taim kasvab 40-100 cm kõrguseks, moodustades rohelise lehestiku ja valged või lillakad õied. Taime tõeliseks aardeks on maa-alused mugulad, mis arenevad maa-alustel võsunditel.
Kartulitaim koosneb maapealsest osast, mis sisaldab varsi, lehti ja õisi, ning maa-alusest osast, kus arenevad juured ja mugulad. Just need toitaineterikkad mugulad ongi see osa, mida me sööme ja mille pärast kartulit kasvatatakse.
Millised tingimused on kartuli kasvatamiseks vajalikud?
Kartul on suhteliselt vastupidav taim, mis sobib hästi Eesti kliimasse. Taim vajab kasvamiseks päikeselist või poolvarjulist kasvukohta, kus päikesevalgust on vähemalt 6-8 tundi päevas. Parim kasvutemperatuur jääb vahemikku 15-20 kraadi.
Kartul eelistab niisket, kuid mitte liigniisket pinnast. Liigne niiskus võib põhjustada mugulate mädanemist ja haiguste levikut. Eesti kliima pakub tavaliselt piisavalt sademeid, kuid põuaperioodidel on vajalik lisaniisutamine.
Taim on tundlik öökülmade suhtes, mistõttu tuleb istutamisega oodata, kuni öökülmade oht on möödas. Tavaliselt langeb see aeg mai keskpaika või lõppu, kui mullapind on piisavalt soojenenud.
Milline muld sobib?
Kartul eelistab keskmise raskusega, hästi dreenitud ja toitaineterikast mulda, mille pH on 5,0-6,5. Muld peab olema kobestatud vähemalt 30 cm sügavuselt ja vaba umbrohujuurtest. Savimuld ei ole ideaalne kartulikasvatuseks, kuna see võib takistada mugulate arenemist. Sellise mulla puhul on oluline parandada selle struktuuri.
Millal ja kuidas kartulit õigesti istutada?
Enne istutamist tuleb seemnekartulid ette valmistada, lastes neil 2-3 nädalat soojas ja valges kohas idaneda. Idud peaksid olema tugevad ja rohelised, mitte pikad ja kahvatud. Istutamiseks sobivad terved, haigusvabad mugulad, mille suurus on umbes kanamuna suurune.
Kartulid istutatakse 10-15 cm sügavusele vagudesse, mis on üksteisest 70-80 cm kaugusel. Mugulate vahekaugus vaos peaks olema 30-35 cm. Pärast istutamist tuleb muld tasandada ja kergelt kinni vajutada. Esimesed võrsed peaksid ilmuma 2-3 nädala jooksul.
Kastmine ja hooldus
Kartul vajab regulaarset kastmist, eriti õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. Kasta tuleb hommikul või õhtul, vältides lehtede märjaks tegemist, mis võib soodustada haiguste levikut. Ühe taime kohta kulub nädalas keskmiselt 5-7 liitrit vett.
Kastmiseks sobib kõige paremini toasoe vesi. Vett tuleb anda aeglaselt ja ühtlaselt, et see imenduks sügavamale mulda. Liigkastmist tuleb vältida, kuna see võib põhjustada mugulate mädanemist.
Kuidas väetada?
Väetamine on kartuli kasvatamisel väga oluline. Esimene väetamine tehakse istutamise ajal, lisades igale taimele peotäis kompostväetist. Teine väetamine toimub õitsemise alguses, kasutades kaaliumirikast väetist, mis soodustab mugulate kasvu.
Väetist tuleb anda ettevaatlikult ja mõõdukalt, järgides pakendil olevaid juhiseid. Liigne väetamine võib põhjustada lehestiku liigset kasvu mugulate arvelt. Orgaanilised väetised on eelistatumad kui mineraalväetised.
Kartuli muldamine
Kartuli muldamine on oluline hooldustöö, mis soodustab mugulate kasvu ja kaitseb neid päikese eest. Esimene muldamine tehakse siis, kui taimed on 10-15 cm kõrgused. Muld kuhjatakse taimede ümber, jättes nähtavale vaid ülemised lehed.
Teine muldamine toimub umbes kuu aega hiljem. Muldamiseks kasutatakse kõblast või sahka, tõstes mulda ettevaatlikult taimede ümber. Muldamine aitab ka umbrohtu kontrolli all hoida ja parandab mulla õhustatust.
Võimalikud taimehaigused
Levinumad kartulihaigused on lehemädanik ja kuivlaiksus. Lehemädaniku tunnuseks on pruunid laigud lehtedel, mis kiiresti levivad. Kuivlaiksus tekitab lehtedele tumepruune ringe, mis aeglaselt suurenevad.
Haiguste ennetamiseks on oluline kasutada tervet seemnekartulit, hoida õiget kastmisrežiimi ja tagada taimedele piisav õhutus. Nakatunud taimeosad tuleb kohe eemaldada ja hävitada, et vältida haiguse levikut.
Kahjurite tõrje
Peamised kartuli kahjurid on kartulimardikas ja traatuss. Kartulimardikas ja tema vastsed söövad lehti, põhjustades tõsist kahju. Traatuss kahjustab mugulaid, puurides neisse käike.
Kahjurite tõrjeks saab kasutada nii keemilisi kui ka bioloogilisi vahendeid. Väikeses aias võib mardikaid käsitsi korjata. Ennetavaks meetmeks on külvikorra järgimine ja terve seemnekartuli kasutamine.
Kuidas ja millal saaki koristada?
Kartulisaagi koristamise aeg sõltub sordist ja istutamise ajast, tavaliselt toimub see augusti lõpus või septembri alguses. Õige aeg on siis, kui maapealne osa on kolletunud ja närbunud.
Koristamiseks valitakse kuiv ilm. Mugulad kaevatakse ettevaatlikult välja, puhastatakse mullast ja lastakse paar tundi õhu käes kuivada. Vigastatud või haiged mugulad sorteeritakse kohe välja.
Kuidas ja kus säilitada koristatud kartulit?
Kartuleid säilitatakse pimedas, jahedas (4-8°C) ja kuivas kohas. Parim on hoiustada neid puidust või plastikkastides, mis võimaldavad õhu liikumist. Säilitusruumi suhteline õhuniiskus peaks olema 80-85%.
Säilitamisel tuleb kartuleid regulaarselt kontrollida ja eemaldada riknenud mugulad. Õigetes tingimustes säilivad kartulid kevadeni. Vältida tuleb külmumist ja otsest päikesevalgust.
Kartuli kasvatamine nõuab küll aega ja vaeva, kuid pakub suurt rahuldust ja garanteerib maitsva kodumaise saagi. Järgides põhilisi hooldusvõtteid – õigeaegne istutamine, regulaarne kastmine, väetamine ja muldamine – on võimalik kasvatada terve ja rikkalik kartulisaak. Oma aias kasvatatud kartul on mitte ainult maitsev, vaid ka kindla päritoluga, mis teeb sellest väärtusliku osa meie toidulaual.
