Aias kasvavad kannad võivad muuta koduaia eksootiliseks paradiisiks, tuues sinna erksaid värve ja lõunamaist fluidumit. Need troopilised ilulilled pakuvad silmailu oma suurte lehtede ja kaunite õitega, mis õitsevad terve suve jooksul kuni esimeste külmadeni. Kannade kasvatamine ei ole keeruline, kui teada põhitõdesid nende hooldamise ja kasvatamise kohta, pakkudes aednikule rahuldust nii protsessi kui ka tulemuse näol. Kas on võimalik muuta oma aeda troopiliseks paradiisiks, mis paneb möödujad imetlusest peatuma?
Mis taim on kanna?
Kanna (ladina keeles Canna) on mitmeaastane rohttaim, mis kuulub kannaliste (Cannaceae) sugukonda. Need taimed on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus nad kasvavad looduslikult troopilises ja lähistroopilises kliimas. Kannad on tuntud oma suurte dekoratiivsete lehtede ja erksavärviliste õite poolest, mis võivad olla punased, oranžid, kollased või roosad.
Taimede kõrgus võib varieeruda 60 sentimeetrist kuni 3 meetrini, sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest. Kannade suured lehed meenutavad banaanilehti ja võivad olla rohelised, punakaspruunid või triibulised. Kannad kasvavad risoomidest ehk juurikatest, mis talletavad toitaineid ja võimaldavad taimele järgmisel hooajal uuesti kasvada.
Millised tingimused on vajalikud kasvatamiseks?
Kanna on troopilise päritoluga taim, mis armastab soojust ja päikest, seega vajab see kasvamiseks päikeselist kasvukohta. Eesti kliimas saab kannasid kasvatada avamaal alates hiliskevadest kuni sügiseni, kuid talveks tuleb risoome kindlasti üles kaevata ja siseruumides hoida, kuna nad ei talu külma. Ideaalne õhutemperatuur kanna kasvamiseks on 20-30°C, mistõttu tuleks taimed istutada alles siis, kui öökülmade oht on möödas.
Kannad armastavad niiskust, nii mullas kui ka õhus, kuid ei talu liigniiskust, mis võib põhjustada juurte mädanemist. Hea kuivendusega kasvukoht on seega väga oluline. Tugevate tuulte eest kaitstud asukoht on samuti soovitatav, kuna suured lehed võivad tugeva tuule käes kahjustuda.
Milline muld sobib?
Kannad eelistavad toitaineterikast, huumusrikast ja hästi drenaažitud mulda, mille pH on 6,0-6,5 (kergelt happeline kuni neutraalne). Enne istutamist on soovitatav mulda rikastada komposti või hästi kõdunenud sõnnikuga. Liiga raske savine muld ei sobi kannale, kuna see võib põhjustada vee seiskumist juurte ümber ja viia juurte mädanemiseni.
Istutamine
Kannade istutamiseks on parim aeg mais või juuni alguses, kui öökülmade oht on möödas ja muld on piisavalt soojenenud. Risoome tuleks istutada 10-15 cm sügavusele, pungad ülespoole, ja umbes 30-60 cm vahega, sõltuvalt sordist. Pärast istutamist kastke taimi põhjalikult ja katke muld multšiga, et hoida niiskust ja takistada umbrohu kasvu.
Eestis on soovitatav alustada kannade kasvatamist potis siseruumides juba märtsis või aprillis, et pikendada õitsemisperioodi. Potis eelkasvatatud taimed tuleks harjutada välitingimustega järk-järgult, viies neid päeval õue ja ööks sisse tooma, kuni ilmad muutuvad stabiilselt soojaks. Seejärel võib taimed ümber istutada avamaa peenrasse või jätta suurtesse aiakonteineritesse.
Seemnete külvamine avatusse mulda
Kuigi kannasid paljundatakse tavaliselt risoomide jagamise teel, on võimalik kasvatada neid ka seemnetest. Kannade seemned on väga kõva kestaga, mistõttu tuleb neid enne külvamist skarifitseerida (kesta kraapida) ja 24 tundi soojas vees leotada. Avamaal külvamiseks peab muld olema soojenenud vähemalt 18°C-ni, mis Eesti tingimustes tähendab tavaliselt juuni algust.
Seemned tuleks külvata 2-3 cm sügavusele ja hoida muld pidevalt niiske, kuni seemned idanevad. Idanemine võib võtta 1-3 nädalat, sõltuvalt tingimustest. Seemnest kasvatatud kannad õitsevad tavaliselt alles teisel kasvuaastal, seetõttu on risoomide kasutamine kiirem viis õitsevate taimede saamiseks.
Kui külvate seemned otse avamaale, valige selleks päikesepaisteline koht ja valmistage muld ette, lisades komposti või kõdunenud sõnnikut. Pärast tärkamist harvendage taimed nii, et nende vahe oleks 30-60 cm, sõltuvalt sellest, kui suurt sorti kannasid kasvatate.
Kastmine ja hooldus
Kannad vajavad regulaarset ja ohtralt kastmist, eriti kuumadel ja kuivadel perioodidel. Kasta tuleks sügavalt, läbimärjaks, kuid mitte liiga sageli, et vältida juurte mädanemist. Parim aeg kastmiseks on varahommik või õhtul, kui päike ei ole enam nii intensiivne, vähendades nii aurustumist ja andes taimedele aega vett imada.
Lisaks kastmisele vajavad kannad regulaarset surnud õite eemaldamist (äraõitsenud õisikute lõikamist), mis stimuleerib uute õite tekkimist ja hoiab taime välimuse korras. Suured lehed tuleks hoida puhtana, pühkides neid aeg-ajalt niiske lapiga, et eemaldada tolm ja võimalikud kahjurid. Suve jooksul võib olla vajalik suuremaid taimi toestada, eriti tuulistes asukohtades, et vältida taimede murdumist.
Kuidas väetada?
Väetamine on kanna kasvatamisel väga oluline, kuna tegemist on jõudsalt kasvava taimega, mis vajab palju toitaineid. Alustage väetamist kaks nädalat pärast istutamist, kasutades tasakaalustatud aeglaselt vabanevat väetist (NPK 10-10-10 või sarnast). Edaspidi väetage taimi regulaarselt iga 3-4 nädala tagant terve kasvuhooaja vältel, järgides väetise pakendil olevaid juhiseid.
Kannad reageerivad eriti hästi kaaliumirikkale väetisele õitsemisperioodil, mis soodustab rikkalikumat õitsemist ja tugevamaid varsi. Vedel orgaaniline väetis, nagu kääritatud kõrvenõgese või angervaksa leotis, on samuti suurepärane valik. Lõpetage väetamine augustis või septembri alguses, et taim saaks valmistuda talveks ja risoomid jõuaksid küpseda enne üleskaevamist.
Võimalikud taimehaigused
Kannad on üldiselt vastupidavad taimed, kuid mõned haigused ja kahjurid võivad neid siiski ohustada. Levinumad probleemid on lehetäid, punased ämbliklestad ja teod, kes võivad kahjustada noori võrseid ja lehti. Nende tõrjeks saab kasutada looduslikke vahendeid nagu seebivesi lehetäide vastu või käsitsi kogumist teode puhul.
Liigniiskusest tingitud probleemid nagu juuremädanik ja hahkhallitus võivad samuti esineda, eriti halvasti drenaažitud mullas. Selle vältimiseks tagage hea drenaaž ja vältige lehtede märjaks jäämist õhtuti kastmisel. Kui märkate kolletavaid lehti, pruune laike või halli hallitust, eemaldage kahjustatud osad kohe ja vajadusel kasutage fungitsiidi vastavalt juhistele.
Talvitumine
Kanna ei ole Eesti kliimas talvekindel taim, mistõttu vajavad risoomid erilist tähelepanu külma perioodi üleelamiseks. Pärast esimesi sügisesi öökülmi, kui lehed on muutunud pruuniks või mustaks, on aeg risoome talvitumiseks ette valmistada. See protsess peaks toimuma enne tugevate külmade saabumist, tavaliselt oktoobri keskpaigas või lõpus.
Lõigake taime maapealne osa tagasi, jättes umbes 15 cm kõrgused varred, ja kaevake risoomid ettevaatlikult labidaga välja, vältides nende vigastamist. Puhastage risoomid mullast, eemaldage kõik mädanenud või kahjustatud osad ja laske neil mõni päev kuivas, hästi ventileeritud kohas kuivada. Säilitage risoome talvel jahedas (5-10°C), kuivas kohas turba, saepuru või kuiva liiva sees, kontrollides neid aeg-ajalt, et vältida mädanemist või liigset kuivamist.
Kevadel, umbes kuu aega enne õue istutamist, võite risoomid tuua soojemasse kohta ja istutada need pottidesse, et alustada kasvu siseruumides. Sel viisil saate pikendada õitsemisperioodi ja tagada tugevamad taimed avamaale istutamiseks pärast öökülmade ohu möödumist. Enne uut istutamist on ka ideaalne aeg risoomide jagamiseks – lõigake need terava noaga osadeks, jälgides, et igal tükil oleks vähemalt üks silm või pung uue kasvu alustamiseks.
Kanna kasvatamine Eesti aedades on suurepärane võimalus lisada oma koduaeda eksootilist võlu ja erksaid värve. Kuigi need troopilised taimed vajavad teatud eritingimusi, ei ole nende eest hoolitsemine liialt keeruline. Õige istutamine, regulaarne kastmine, väetamine ja hoolikas talveks ettevalmistamine tagavad, et saate nautida nende kauneid õisi aastast aastasse, muutes oma aia tõeliseks eksootiliseks paradiisiks, mis õitseb kogu suve ja jätab kõik külalised hämmastunult vaatama.
