Fuksia on üks neist taimedest, mis suudab silmapilkselt muuta teie kodu või rõdu õitsvaks oaasiks. Oma rippuvate, kellukjate õitega erinevates värvides – punasest ja roosast kuni lilla ja valgeni – võlub see taim iga aiandushuvilise südame. Fuksia kasvatamine ei nõua tingimata rohelisi sõrmi, kuid mõned olulised põhitõed tuleks siiski selgeks teha. Kas olete valmis oma kodu või aeda rikastama selle kauni taimega?
Mis taim on fuksia?
Fuksia (ladinakeelse nimega Fuchsia) kuulub harilikult ööviiuli (Onagraceae) sugukonda ja on nime saanud saksa botaaniku Leonhart Fuchsi järgi. Looduslikult kasvab fuksiat üle saja liigi, enamasti Lõuna-Ameerika ja Uus-Meremaa mägistes piirkondades, kuid aedades kasvatatakse peamiselt hübriide. Fuksia on põõsasjas taim, mille tunnuseks on vastakuti või männasena asetsevad lehed ning silmatorkavad rippuvad õied, mis koosnevad tavaliselt kahevärvilisest tupest ja kroonist.
Õied on fuksia kõige silmapaistvam osa – need näevad välja nagu väikesed rippuvad kellukesed, mis võivad olla ühe- või kahevärvilised, sageli kontrastsetes toonides. Taim võib sõltuvalt liigist ja sordist kasvada kõrgusega 30 sentimeetrist kuni mitme meetrini. Aedades kasvatatavad fuksia sordid on enamasti kompaktsemad ja sobivad ideaalselt pottides või amplites kasvatamiseks.
Millised tingimused on vajalikud kasvatamiseks?
Fuksia eelistab jahedat ja niisket kliimat, mis sarnanes tema looduslikule kasvukohale mägistes piirkondades. Parim õhutemperatuur fuksia kasvatamiseks on 18-25°C, kuigi mõned liigid taluvad ka kõrgemaid temperatuure. Liigne kuumus ja otsene päikesevalgus võivad põhjustada lehtede kolletumist ja õite langemist, seega parim asukoht on poolvarjuline koht, kus taim saab hommikust päikesevalgust, kuid on pärastlõunase kuumuse eest kaitstud.
Eesti kliimas saab fuksiat edukalt kasvatada suvel väljas rõdul, terrassil või aias, kuid talvel tuleb taim tuua siseruumidesse. Õhuniiskus on fuksia jaoks samuti oluline – taim eelistab keskmist kuni kõrget õhuniiskust, mistõttu on hea taimede ümber õhku niisutada, eriti kui need kasvavad siseruumides talvel keskküttega korteris. Liiga kuiv õhk võib põhjustada lehtede kuivamist ja langemist, samuti soodustada kahjurite, eriti lestatite levikut.
Milline muld sobib?
Fuksia vajab kasvamiseks viljakad, hea drenaažiga, kuid niiskust hoidvat mulda. Ideaalne on kasutada spetsiaalset potilillede mulda, millele on lisatud umbes kolmandiku jagu komposti või kõdunenud lehemulda ning veidi jämedat liiva või perliiiti, et parandada drenaaži. Mulla pH peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne (umbes 6,0-7,0), mis sobib enamikule fuksia sortidele.
Istutamine
Fuksia istutamiseks on parim aeg hiliskevad või varane suvi, kui öökülmade oht on möödas. Istikuid saab osta aianduskeskustest või kasvatada ise pistikutest, mis on üsna lihtne meetod fuksia paljundamiseks. Pistikud tuleks lõigata kevadel või suvel poolpuitunud okstest, pikkusega umbes 7-10 cm, eemaldada alumised lehed ja asetada need kergesse istutussegusse juurduma.
Potti istutades valige anuma suurus vastavalt taime suurusele – liiga suur pott võib põhjustada liigset niiskust juurepiirkonnas, liiga väike aga piirab kasvu. Istutamisel asetage taim sellisele sügavusele, et juurekaela ülemine osa jääks mullapinnaga samale tasemele. Pärast istutamist kastke taime põhjalikult ja asetage see poolvarjulisse kohta, kus see saab uue keskkonnaga kohaneda.
Kas fuksiat saab kasvatada aias?
Jah, fuksiat on võimalik kasvatada ka Eesti aias, kuid enamik fuksia sorte ei talu meie talviseid külmi temperatuure ja vajavad ületalve toomist siseruumidesse. Aias kasvatamiseks tuleks valida varjuline või poolvarjuline koht, kus taimed on kaitstud tugeva tuule ja keskpäevase päikese eest. Ideaalne oleks lääne- või idakülg, kus taimed saavad piisavalt, kuid mitte liiga intensiivset valgust.
Fuksia istutamiseks avatasse maapinda valige aeg, kui öökülmade oht on möödas, tavaliselt mai lõpus või juuni alguses. Istutusaugud peaksid olema umbes 30-40 cm sügavad ja taimed tuleks istutada 40-60 cm vahemaaga, sõltuvalt sordist ja oodatavast kasvusuurusest. Enne talve saabumist (tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses) tuleks taimed maast välja kaevata, potti istutada ja siseruumidesse tuua, et kaitsta neid külma eest.
Kastmine ja hooldus
Fuksia vajab regulaarset kastmist, eriti kasvuperioodil ja õitsemise ajal suvel. Muld peaks olema pidevalt niiske, kuid mitte läbimärg – ülekastmine võib põhjustada juurte mädanemist. Suvel võib olla vajalik kasta taimi iga päev, eriti kui need kasvavad väikestes pottides või rippuvates korvides, mis kuivavad kiiremini.
Kastmiseks kasutage toatemperatuuril seisnud vett, et vältida külma vee šokki juurestikule. Parim aeg kastmiseks on hommik või õhtu, mitte päeva kuumim aeg. Lisaks kastmisele vajab fuksia regulaarset lehtede piserdamist, eriti kuiva õhuga siseruumides talvel, et tõsta õhuniiskust taime ümber ja vältida kahjurite, eriti punaselestade levikut.
Kuidas väetada?
Väetamine on fuksia kasvatamisel ülioluline, kuna see tagab rikkaliku õitsemise ja terve kasvu. Kasvuperioodil (kevadest sügiseni) tuleks fuksiat väetada regulaarselt, kasutades tasakaalustatud vedelväetist, mis on spetsiaalselt mõeldud õitsevatele taimedele. Ideaalne on kasutada väetist, mis sisaldab lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kõrval ka mikroelemente nagu raud, magneesium ja kaltsium.
Väetage taimi iga 1-2 nädala tagant, järgides pakendil olevaid juhiseid – tavaliselt lahjendatakse vedelväetist veega vahekorras 1:10 või 1:20. Puhkeperioodil (talvel) väetamist vähendatakse või lõpetatakse täielikult, kuna taim ei kasva aktiivselt. Liigne väetamine võib põhjustada lehtede kõrbemist ja soola kogunemist mulda, seega on parem väetada vähem, kuid regulaarselt, kui üle väetada.
Võimalikud taimehaigused
Fuksia võib kannatada mitmesuguste haiguste ja kahjurite all, millest levinumad on lehetäid, viljapuu-võrgendilest, valge kärbsene ja seenhaigused nagu hallitus ja jahukaste. Lehetäide tunnuseks on kleepuvad lehed ja õienupud ning nähtavad putukad noortel võrsetel. Viljapuu-võrgendilesta kahjustuse korral muutuvad lehed kahvatuks, neile tekivad kollakad täpid ja hiljem võivad lehed kuivada ning langeda – kahjustus on eriti sage kuiva õhuga ruumides.
Haiguste ja kahjurite ennetamiseks on oluline tagada taimedele optimaalsed kasvutingimused, regulaarne õhuvahetus ja piisav, kuid mitte liigne niiskus. Lehetäide ja teiste putukakahjurite vastu saab kasutada seebivett (1-2% lahus) või biopreparaate, mis on keskkonnasõbralikumad kui keemilised insektitsiidid. Seenhaiguste korral tuleks vähendada õhuniiskust, eemaldada kahjustatud taimeosad ja vajadusel kasutada fungitsiide vastavalt pakendil olevatele juhistele.
Talvitumine
Fuksia ei ole Eesti kliimas talvekindel ja vajab talveks siseruumidesse toomist. Enne esimesi öökülmi (tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses) tuleks aias või rõdul kasvanud taimed tuua siseruumidesse. Enne seda on soovitatav taimi kergelt tagasi lõigata, eemaldades umbes kolmandiku kuni poole võrsetest, et vähendada taime suurust ja soodustada kompaktsemat kasvu järgmisel hooajal.
Talveks asetage taim jahedasse (5-10°C), kuid valgusküllasesse kohta, näiteks klaasitud rõdule või trepikotta. Talvel kastke taime minimaalselt, just nii palju, et muld ei kuivaks täielikult läbi. Liigne niiskus võib põhjustada juure- ja varremädanikku, eriti jahedas keskkonnas. Veebruari lõpus või märtsi alguses, kui päevad pikenevad, võite taime tuua soojemasse ruumi, lõigata tagasi kuivanud oksad ning alustada regulaarset kastmist ja väetamist, et stimuleerida uut kasvu.
Fuksia kasvatamine on rahuldust pakkuv kogemus, mis tasub end ära rikkaliku õitsemise ja elavate värvidega. Järgides neid lihtsaid nõuandeid, saate nautida seda kaunist taime aastast aastasse. Fuksia ei ole lihtsalt taim – see on elav skulptuur, mis toob teie koju või aeda värvi ja elegantsi. Alustage fuksia kasvatamist juba täna ja avastage, kui palju rõõmu võib pakkuda see imeline taim!
